Reet Naber

Reet Naber

Reet Naber (kuni 1972 Jaaniste), (27. märts 1952 Tallinn) on Eesti ajaloolane ja merekultuuri populariseerija.

Haridus

• 1967 Vaimõisa 8-klassiline kool
• 1970 Märjamaa Keskkool
• 1975 lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli ajalooteaduskonna ajaloolase, etnograafi, ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse ning saksa keele õpetaja kvalifikatsiooniga.
• Osalenud mitmetel täienduskoolitustel Eestis, Lätis, Soomes, Rootsis, Hollandis, Saksamaal, läbi teinud kaitseväeteenistuse lühikursuse Piirivalvekoolis.

Karjäär

• 1975-1977 Tallinna 28. kooli ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja
• Noorte Turismimaja ringijuhendaja; rühmakomandör Eesti Õpilasmalevas
• 1977-1993 Eesti Riiklik Meremuuseum, teadur, teadusdirektor.
• 1993-1995 Eesti Laevaomanike Liit, peasekretäri abi
• 1995-1995 Eesti Veeteede Amet, suhtekorralduse ja rahvusvaheliste suhete peaspetsialist
• 1995-1996 Teede- ja Sideministeerium, merendusosakonna peaspetsialist
• 1996-1998 Piirivalveamet, avalike suhete jaoskonna ülem
• 1998-2017 Merevägi, ajaloo ja suhtekorralduse konsultant.

• Aastail 1978–1998 mereterminoloogia komisjoni sekretär, seejärel merekeele nõukoja liige kuni 2012. Mereleksikoni väljaandmise üks algataja ja koordinaator. Mereväe ajalehe Merevägilane väljaandmise algataja.

Merekultuuri populariseerimine

• Avaldanud sadu aimeartikleid laevanduse ja kalanduse ajaloost, uskumustest ning publitsistikat, arvustusi, arvukalt lühiteateid ajakirjanduses (Abiks Kalurile, Politsei, Eesti Kalandus, Tehnikamaailm, Sõdur, Kaitse Kodu!, Paat & Meremees, Eesti Ekspress, Postimees, Eesti Päevaleht, Sõnumileht jt). Ülekaalukaim osa nendest on ilmunud alates 1990 Meremehes, mille osakoormusega kaastöötaja ta oli aastail 1992–2000.
• On esinenud ettekannetega seminaridel, konverentsidel, üritustel Eestis ja välismaal, õpetanud Mereväekoolis, Kaitseväe Akadeemias, nõustanud õppureid, riigiametnikke, sõjaväelasi, osalenud arvukate ürituste korraldamisel (nt Johan Pitka 130. sünniaastapäeva tähistamine 2002. aastal Kaitseliidu, Mereväe, Piirivalveameti, Veeteede Ameti ja Tallinna linnavalitsuse osalusel ning 2006. aastal Võidupüha mereparaadi, samuti näituste "Kaitstud Kodu" (1997), "Kodumere kaitsel" (1998) jt korraldamisel); on esinenud ka tele- ja raadiosaadetes.

Teoseid

• Eesti merejõudude juhatajad 1918–1940. Tallinn, 2004 ISBN 9949406390
• Johan Pitka: ausa tahtega isamaa heaks! Tallinn, 2012 ISBN 9789949241231
• Kaitseväe ohvitseri mõõk. Kaasautor Heino Piirsalu. Tallinn, 2007 ISBN 9789949154272
• Pagide pillutada.Kaptenmajor Bruno Linneberg: Eesti mereväeohvitser ja tema aeg. Kaasautor Arto Oll. Tallinn 2021. ISBN 978994968842
• Jälle kakskümmend aastat mereväge: ülevaateid ja meenutusi. Kogumik. Autor, koostaja, toimetaja. Kaasautor Kalev Konso. Tartu, 2014 ISBN 9789949930432
• Cultural influences in harbour towns transmitted through maritime trade. The Baltic Sea. Cultural Transmitter Publication no 10 in the series of the Provincial Museum of Kymenlaakso. Kotka, 1988 (ka soome keeles)
• Õnnelikku merereisi! Uskumustest seoses laevaehitusega. Rahvausund tänapäeval. Kogumik. Tartu 1995. (ka inglise keeles)
• First Years of the re-establishment of Estonia´s Naval Defence. Inveventing the national defence: Esatsern europe between the fall of the Berlin wall and accession to NATO. Eesti sõjaajaloo aastaraamat-Estonian yearbook of military history 4. Viimsi-Tallinn 2014. ISSN 2228-0669
• Johan Pitka seismas Eesti merenduse edu ja oma veendumuste eest. Eesti Meremuuseumi toimetised 6. Tallinn 2012.
• Jäämurdmisteenistusest ja jäämurdjast „Suur Tõll“ aastail 1920-1940. Suur Tõll – muuseumlaev või laevmuuseum. Eesti Meremuuseumi toimetised 7. Tallinn 2014.
• Eesti Merejõudude Sadamatehased sõjaväe teenistuses 1918–1920. Vabadussõjad Läänemere ääres peale esimest maailmasõda. Akadeemilise sõjaajaloo seltsi ja Ajaloomuuseumi konverentsi ettekannete kogumik. Tallinn 2011.
• Eesti mereväeohvitserid Soomes Teise maailmasõja ajal. Saksa okupatsioon Eestis 1941-1944. Akadeemilise sõjaajaloo seltsi ja Ajaloomuuseumi konverentsi ettekannete kogumik. Tallinn 2016.
• Mõningaid meremeeste põgenemislugusid punavõimu haardest kaasaegsete jutustuste põhjal. Balti meri sõjatules 1939-1945. Akadeemilise sõjaajaloo seltsi ja Ajaloomuuseumi konverentsi ettekannete kogumik. Tallinn 2017.
• Jaen Klaar ja Kaitseliidu mereüksuste organiseerimine. Kaitsevägi ja Kaitseliit 100. Akadeemilise sõjaajaloo seltsi ja Ajaloomuuseumi konverentsi ettekannete kogumik. Tallinn 2018.
• Johan Pitka Eesti merenduse arendamise kontseptsioon. Eesti Laevanduse aastaraamat 2012. Tallinn 2012.
• „Tasuja“ tagasisaamise lugu. Eesti laevanduse aastaraamat 20, 2014
• Naiskapten Aleksandra Laas. Eesti laevanduse aastaraamat 2015. Tallinn 2015.
• Admiral Alexander-Sinclairi kuus nädalat Läänemere missiooni. Sõdur 2015 nr 6.
• Kaugsõidukapten Johan Pitka eestimeelseid koondamas 1917.aastal. Kaitse Kodu! 2002 nr 1.
• Mereriik Eesti admiralid. Paat & Meremees 2015 nr. 40, talv.
• Paaditööstus Jakob Kiil. Paat & Meremees 2016 nr. 41, kevad.
• Juliane Clementine-esimene omataoline. Tehnikamaailm 2021 nr 6.
• Käilakuju Johan Pitka. Postimees 19.02.2022.

• Tõlkinud V. Lapini Soomuslaev Russalka: laev, meeskond, navigatsioon, tragöödia, mälestussammas. Tallinn 2019. ISBN/ISSN: 9789949737123

• Teinud kaastööd Eesti Entsüklopeedia ja Mereleksikoni paber- ning võrguväljaannetele, Tallinna Entsüklopeediale, TEA entsüklopeediale, „Inglise-eesti sõnaraamatu“ kaasautor.
• 2006. a valminud Eesti Mereväe filmi „Täiskäik edasi“ stsenarist, rež. Erik Boltowski.

• Akadeemilise Sõjaajaloo seltsi liige.

Tunnustusi

• 2013 Mereväe Rist
• 2006 Kaitseliidu eriteenete medal
• 2000 Mereväe teenetemärgi „Usk ja Tahe“ III klass
• 2006 Võidupüha mereparaadi tänužetoon
• 2006 Kaitseliidu Tallinna Maleva Meredivisjoni teenetemärk
• 1993 Soome Mereväes teeninud eestlaste gildi Valge mälestusrist
• 1999 Löögirühm Admiral Pitka mälestusrist

Välislingid

• Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide, lk 19–20
• Liivi Reinhold. Palju õnne, härra admiral! Intervjuu admiral Pitka eluloo uurijaga. Kaitse Kodu!, ISSN 1406-3387. (2012) nr. 2
• [1]