AHTI
| Laeva andmed | |
|---|---|
.jpg) Suurtükipaat AHTI Peipsil 1919. aastal | |
| Nimi: | HANSA (1908–1915) VELIKAJA KNJAGINJA OLGA (1915–1919) AHTI (1919–1941) EMBAHH (1941–1941) ) BALTENLAND (1941–1944) |
| Ehitusaasta: | 1908 |
| Ehituskoht: | Riia, Läti |
| Ehitaja: | Lange & Pojad tehas |
| Tüüp: | Reisi- ja kaubalaev |
| Staatus: | lammutatud |
| Maksimaalne pikkus: | 28,6 m |
| Maksimaalne laius: | 4,9 m |
| Süvis: | 1,8 m |
| Mass-veeväljasurve: | 140 t |
| Kiirus: | 9 sõlme |
| Sõidukaugus: | 490 meremiili |
| Reisijakohti: | 150 |
| Peamasin: | 2 x kahe silindrilist kompaundaurumasinat, 200 hj |
| Käiturid: | 2 sõukruvi |
| Kütusetankid: | 12 t sütt |
| Laevapere: | 28 |
Ajalugu
- Laev ehitati 1908. aastal Riias Lange & Pojad tehases reisi- ja kaubalaevaks ning pukserlaevaks. Laev sai endale esimeseks nimeks HANSA ja sõitis 7 aastat Liivimaa Aurulaeva Seltsi käsutuses siseveeteedel, peamiselt Tartu-Mustvee-Vasknarva liinil. Reisijakohti oli laeval 150. I maailmasõja ajal rekvireeriti HANSA 1915. aasta augustis Peipsi sõjalaevade flotilli ja sai uueks nimeks VELIKAJA KNJAGINJA OLGA (Suurvürstinna Olga). Laev ehitati osaliselt ümber, soomustati veeliin ja roolimaja. 1916. aastal sai laev endale kaks 57 mm kahurit ja kaks 7,62 mm kuulipildujat.
- 1917. aastal sai VELIKAJA KNJAGINJA OLGA uued, 75 mm kahurid. Sama aasta sügisel läks laev vene Peipsi flotilli laevastikku.
- Vabadussõja ajal, 1919. aasta maikuus, seisis suurtükipaat VELIKAJA KNJAGINJA OLGA koos teiste punaflotilli laevadega Peipsi järve idakaldal Raskopelli baasis. Kuna Raskopellile ligines järvekallast mööda vene valgete Loodearmeesse kuuluv Balti pataljon, üritas VELIKAJA KNJAGINJA OLGA ööl vastu 20. maid Pihkva järvele sõita, kuid sattus Raskopelli blokeerivatele Eesti suurtükipaatidele, heiskas valge lipu ja alistus. Laev sai uue meeskonna ja 22. maist ka uue komandöri. Uueks komandöriks oli eestlasest lipnik Andrei Julle. Laevale anti uueks nimeks AHTI. AHTI osales Vabadussõja võitlustes Peipsil ja Pihkva järvel, tungides juba 26. mail koos suurtükipaatide TARTU ja VANEMUISEga Pihkvasse. Sama aasta oktoobris osales ta Velikaja jõesuus nn Pihkva operatsioonis. 13. oktoobril 1919 sai AHTI pardal surmava kuulihaava madrus Johannes Veltmann.
- Pärast Vabadussõda vahetati vastavalt Tartu rahulepingu tingimustele 1920. aastal laeva senised kahurid ühe 37 mm ja ühe 47 mm kahuri vastu.
- Aastail 1928–1929 tehti AHTI-le Tartus kapitaalremont, mille käigus asendati 37 mm kahur 47 mm-sega.
- Okupeeritud Eestis võeti AHTI 1941. aasta veebruaris koos teiste Peipsi laevastiku divisjoni laevadega Leningradis (praegu St.Peterburg) asunud Dzeržinski-nimelise Kõrgema Mereväeinseneride Kooli õppedivisjoni. Sama aasta 22. märtsist sai ta nimeks EMBAHH. Saksa–Vene sõjast alates arvati ta õppedivisjonist moodustatud Peipsi flotilli. Laev relvastati kahe vene 45 mm kahuriga ja osales järgnevalt sõjategevuses Peipsi järvel.
- 22. juulil saksa 2-mootoriliste hävituslennukite Messerchmitt Bf 110 rünnakul Mustveel sai EMBAHH kõvasti pihta. Vigastatud laevalt võeti kahurid maha ja laev uputati 25. juulil Rannapungerja jõesuusse Peipsi põhjarannikul. 3.–5. augustil tõsteti EMBAHH põhjast, relvastati taas ja võeti uuesti kasutusele. 12. augustil saadeti laevalt Peipsi idarannikul Oudova juures maale dessant. Dessandi käigus sai laev uuesti viga õhurünnakust ja uputati päev hiljem Alajõe suudmes Peipsi põhjarannikul.
- Augustikuus tõsteti EMBAHH saksa pioneeride poolt põhjast üles ja teda üritati suurtükipaat UKU abiga Tartusse remonti pukseerida. Pukseerimine aga ei õnnestunud, kuna Emajõe suudmes tabas laevu torm. Tormi käigus pääses EMBAHH lahti ja triivis meeskonnaga kaldale. 1. septembril õnnestus laev kaldast lahti saada ja päev hiljem Tartusse viia. 1941. aasta oktoobrist sai EMBAHHist Väli-Veeteede Osakonna (Feldwasserstrassen-Abteilung) nr 4 relvastatud transpordilaev BALTENLAND. Mõnda aega oli BALTENLAND oma kahe 45 mm nõukogude kahuriga ainuke relvastatud laev Peipsi järvel.
- 26. veebruaril 1944 läks BALTENLAND 4. suurtükipraamide flotilli koosseisu, kus sai 25. märtsist selle flotilli staabilaevaks. Laev relvastati järgnenud kahe kuu jooksul kahe saksa 37 mm kahuriga ja ühe neljaraudse 20 mm õhutõrjekahuriga.
- 26. augustil 1944 uputati laev vene lennuväe poolt Emajõel. Pärast sõda tõsteti laev põhjast ja lammutati vanarauaks.
