EVA-320

Allikas: Mereviki
Redaktsioon seisuga 18. veebruar 2013, kell 09:19 kasutajalt Jaan Lutt (arutelu)

EVA-320 on Eesti hüdrograafialaev.

EVA-320 pildiallkiri
EVA-320
Ehitaja Uusikaupungin Työvene OY, Soome, Uusikaupungi
Konstruktsioon Alumiiniumist 2-kereline 1-tekiline 2 hüdrokäituriga
Mõõtmed 18,0x6,7x0,9 m, parda kõrgus 1,87 m;

57 GT, 17 NT, kandevõime 6,16 t, veeväljasurve 33,5t

Peamasinad: 2x368 kW Scania DST 1174m43K
Abimasin Vetus Peugeot 34 KW, generaator 12 KW, ~380v

2 jugakäiturit FF 375 S

Ankrud 60+40 kg, ankruotsad 2x50m ø 10mm
Hüdrauliline kraana FASSI 2,6t
Kiirus kuni 20 sõlme, mõõdistamisel 3 – 9 sõlme.
Sõidupiirkond kuni 20 miili varjumispaigast, lainekõrgus kuni 2 m
Päästeparv LR 86/10p
Meeskond mõõdistamisel laevajuht, mehaanik, hüdrograaf, koikohti 5
Laevajuhtimise-, side- ja avariivahendid magnetkompass Suunto D135, güro Anschütz Standard 20, dGPS seade Northstar 941XD, ECDIS d'Kart Navigator, radar Furuno 1510Mk-2, kajalood Furuno FCV 611, autopiloot Furuno FAP 330, GMDSS, Sailor COMPACT RM 2042, VHF raadiotelefon Sailor COMPACT RM 2048, NAVTEX NCR 300A, EPIRB Tron 40S, SART Tron, kantavad VHF raadiojaamad Sailor 3110.
Mõõdistamisseadmed 400 KHz piesokomposiitanduritega (Material Systems Inc. USA) AHERO 56-kanaliline lehviksonar kahes industriaalarvutis, mõõdistatava riba laius 2 veesügavust + laeva laius (6m), mõõdistamissagedus madalas (kuni 10 m vees) 32Hz, sügavamal 16Hz ja 8Hz, samaaegselt saab registreerida ühes kanalis kuni 4 kaja, mistõttu merepõhja tegeliku detekteerimise tõenäosus on ka halbades oludes kõrge, güroga kombineeritud kaldeandur IXSEA Octans Superface G3, Topcon Net G3 GPS seade RTK režiimis (korrektuurid saadakse reaalajas koostöös HADES'ega arendatud GNSS võrgu abil), helilevikukiiruse määramiseks vees kasutatakse Valeport Midas ja Monitor tüüpi profileerijad, mõõdistustarkvara RAN ja sellega ühilduv andmepuhastus tarkvara AEGIR (valmistatud R-süsteemid OÜ poolt).
Kodusadam Tallinn

Elu- ja töölugu

  • 1997 ehitatud Soome, Uusikaupungi, Uusikaupungin Työvene OY;
  • 1997 01. sept. Veeteede Ameti peadirektori käskkirjaga nr. 43A 20. augustist nimetati kapteniks Kalle Kuus.
  • 1997 04. sept. K. Kuus vabastati Veeteede Ameti peadirektori kk. nr. 48A alusel kapteni ametikohalt;
  • 1997 03. nov. akti alusel vastu võetud, omanik Eesti Veeteede Amet, maksumus 10 226 161 EEK;
  • 1998 16. märts Veeteede Ameti peadirektori kk. nr. 14 A nimetati kapteniks Peedu Sammalsoo;
  • 1998 05. juuni registreeritud nr. 98RF03, hüdrograafialaev EVA-320, MMSI 276197000, kutsung ES2338;
  • 1998 03. aug. omanik Eesti Vabariik, riigivara reg. nr. 31000072, valdaja Transpordi- ja Sideministeerium, volitatud kasutaja Veeteede Amet, Tallinn, Valge 4;
  • 1999 paigaldati mõõdistusseadmed: OÜ AHERO 11-kanaliline ridasonar (3 kanalit korpuste vahel 2 kanalit kumbaski korpuses ning 2 kanalit kahel pool laeva eraldi ülestõstetavais rakistes) ja OÜ R-SÜSTEEMID kogumistarkvaratarkvara RAN, kasutati laeva juhtimissüsteemi Anschütz Standard 20 gürot, asukohta määrati RTK režiimis töötava12-kanalilise Ashtech Z-Surveyor tüüpi GPS seadmega, asukohamääramise korrektuur saadi rannikujaamadest Sattel raadiomodemite abil, heli levikukiirust vees mõõdeti Seabird-tüüpi profileerijaga. Lisaseadmeist oli kasutusel C-Max-800 külgvaatesonar. Korraga mõõdistatava riba laius oli 9, - 10,5 m, mõõdistamissügavus kuni 50 m, mõõdistamiskiirus kuni 9 sõlme. Mõõdistusandmete redutseerimiseks reaalajas Balti kõrgussüsteemi null-nivoole kasutasime Väinamere piirkonnas omavalmistatud Geoid-ellipsoidi mudelit.
  • 1999 22. juuli esmane seadmete testimine Väinameres loodud polügonil näitas, et mõõdistuskompleksi täpsus on parem Rahvusvahelise Hüdrograafiaorganisatsiooni standardis S-44 nõutust.
  • 1999 aug.- sept. mõõdistati S-44 standardi ERI klassi kohaselt Emmaste laevatee ja Sõru sadam
  • 1999 okt. Kuivastu ja teisi Väinamere laevateid;
  • 1999 nov. mõõdistati Veeteede Ameti Hundipea sadam
  • 2000 24.- 25. mai toimus esimest ja viimast korda hüdrograafiaosakonna ajaloos jäiktraalimine Rukki ja Heltermaa kanalis Työvene OY valmistatud jäiktraaliga. Taustaseadmeina kasutasime laeva keredesse ja nende vahele monteeritud AHERO ridasonari 7 kanalilist versiooni, Ashtech RTK GPS-seadet, Seabirdi helilevikukiiruse profileerijat ja Anschütz Standard-20 gürokompassi. Selle töö põhijäreldus: korrektse ja täpse lausmõõdistamise puhul ei ole jäiktraalimine kohmakuse, töömahukuse ja ebakindluse tõttu vajalik.
  • 2000 27. nov. ümber registreeritud, registri nr. 5R00K20;
  • 2000 sept. mõõdistati Kihnu sadam.
  • 2000 nov. mõõdistati Miinisadam.
  • 2001 jäävabal talvel mõõdistasime Tallinna lahte.
  • 2001 mõõdistati projektipõhiselt Rohuküla-Heltermaa laevatee, Sõru-Triigi laevatee ja Väinamere laevateid.
  • 2001 suvel viibisid laeval tutvumispraktikal Eesti Mereakadeemia hüdrograafia eriala üliõpilased.
  • 2002 mõõdistati projektipõhiselt Tallinna lahes, Pärnu lahes; kokku 366,7 km² S-44 ERI klassi nõudeile valdavalt mõõdistatud alasid.
  • 2002 asendati ridasonar kombineeritud sonariga, 7 kanalit laevas (3 korpuste vahel ja 2+2 korpustes) ridasonarina 25+25 lehvikuna kahes "torpeedos", mõõdistatava ala laius suurenes 2 veesügavust + laeva laius (ca 6m), mõõdistuskompleksi lisandus MRU-tüüpi kaldeandur;
  • 2003 Tallinna, Paldiski Muuga sadamate sissesõiduteedeja Roomassaare sissesõiduteede mõõdistamine, alustasime HELKOM'i laevateede mõõdistamist Soome lahes.
  • 2004 mõõdistati Narva jõe alamjooks Narvast mereni, tööd Tallinna lahes, Väinameres ja Suures-Katlas.
  • 2005 mõõdistustööd Väinameres ja Tallinna lahes, asendasime MRU-tüüpi kaldeanduri güroga kombineeritud fiiberoptilise IXSEA OCTANS seadmega.
  • 2006 mõõdistati Väinameres, Kihnu ümbruses ja Pärnu lahe laevateid.
  • 2007 mõõdistati Väinameres, Kihnu ümbruses ja Soome lahes.
  • 2007 mõõdistati Tallinna ja Kolga lahes, Väinameres ja Kihnu ümbruses.
  • 2008 asendati seni kasutatud Simbia andurid MSI piesokeraamiliste anduritega, mõõdistustööd Soome lahes ja Väinamere laevateedel;
  • 2009 kasutusele võeti nii NAVSTAR kui GLONASS satellite kasutav Topcon Net G3 GPS seade,

mõõdistati Narva lahes, Tiskre-Suurupi piirkonnas, Kolga ja Hara lahes;

  • 2010 mõõdistati Narva lahes, Kolga lahes ja Väinameres.
  • 2011 mõõdistati Tallinna lahes, Paldiski piirkonnas ja Kolga lahes.
  • 2012 mõõdistati Soome lahe E-osas ja Väinameres, laevale paigaldati võimekam (kuni 100m) lehviksonar, loobuti korpusevahelistest eraldi andureist.

Allikad:

  • [1] Eesti Laevaregistrid 2001, Tallinn 2001;
  • [2] Eesti Laevaregister. Riigihaldusülesandeid täitvad laevad seisuga 08.02.2013;
  • [3] Veeteede Ameti Hüdrograafiaosakonna aruanded 1995 – 2012 (VA arhiivis).