Jõeliiklus

Allikas: Mereviki
Redaktsioon seisuga 29. märts 2010, kell 12:13 kasutajalt Enn Oja (arutelu) (New page: '''jõeliiklus''' - liiklus siseveekogudel. Veekogud võivad olla looduslikud (jõgi, järv) või tehisveekogud (veehoidlad, kanalid). Jõeliiklus sõltub looduslikest tingimustest, nt jä...)
(erin) ←Vanem redaktsioon | Viimane redaktsiooni (erin) | Uuem redaktsioon→ (erin)

jõeliiklus - liiklus siseveekogudel. Veekogud võivad olla looduslikud (jõgi, järv) või tehisveekogud (veehoidlad, kanalid). Jõeliiklus sõltub looduslikest tingimustest, nt jääst ja veetaseme kõikumisest. Looduslike ja tehistakistuste (kärestikud, kosed, tammid) ületamiseks kasutatakse lüüse. Jõeliiklus õigustab majanduslikult suurtel jõgedel ja kanalitega ühendatud veekogudel, nt on LääneEuroopas kanalitega ühendatud Seine [sään], Rhône [roon], Saône [soon], Loire [luàar], Schelde [shelde], Maas, Rhein [rajn], Ems, Elbe, Oder, Doonau, mis võimaldab kaupu vedada läbi mandri Mustast merest ja Vahemerest Biskaia lahte, Põhjamerre ja Läänemerre; Venemaal on Volga, Neva [nivà] (/Neeva), Doni, järvede, veehoidlate ja kanalite abil ühendatud Läänemeri, Valge, Must ja Kaspia meri. Eestis on kaupu ja reisijaid veetud valdavalt Peipsi järvel ja Emajõel.

Autor: Enn Oja