Laevade mõõtmine

laevade mõõtmine - mahutavuse jt mõõtmete määramine mõõtmise ja arvutamise teel kindlate reeglite järgi. Tulemused vormistatakse mõõdukirjas. Tähtsaim mõõde on mahutavus. Algul peeti mahutavusühiku aluseks 220-260-gallonilisi (1001-1183l) veinivaate, sest nende järgi hakati võtma sadamalõivu. 1694.a kehtestati Suurbritannias laevade mõõtmise riiklik eeskiri. 1854.a võeti DMoorsomi ettepanekul kasutusele mahutavusmõõtühikuks registertonn ehk 100 kuupjalga, mis on levinud ka tänapäeval. Suuajsi (/Suessi) ja Panamá kanali läbimisel kehtivad erinevad mõõtmiseeskirjad. 1947.a sõlmiti Oslos laevade mõõtmise kokkulepe, 1982.a jõustus 1969.a Londonis vastuvõetud Riikidevaheline(/Rahvusvaheline) laevade mõõtmise kokkulepe(/konventsioon). Leppe järgi tähistatakse laevade mahutavust järgmiselt: täismahutavus(/brutomahutavus) - GT (ingl gross tonnage), puhasmahutavus(/netomahutavus) - NT (ingl net tonnage), mõõtühikut ei lisata, nt GT 16502. Tulemus saadakse laeva puhas- ja täismahutavust kuupmeetrites mitme teguriga korrutades ning see võrdub ligikaudu varasema mahutavusega registertonnides. Laevu mõõdab klassifikatsiooniühingu esindaja, kes vajadusel väljastab ka Suuajsi ja Panamá kanalite mõõdukirjad, nende puudumisel mõõdetakse laev enne kanali läbimist.

Autor: Enn Oja