Litoraal

Litoraal, ökoloogiline sügavusvöönd merede ja järvede bentaalis, hõlmab valgustatud põhjaala veekogu ranniku- (kalda-) piirkonnas, kus on põhjataimestik. Meredes vastab litoraal geomorfoloogiliselt enamasti mandrilavale ehk šelfile ja ta jaotatakse 3 alamvööndiks: 1) supralitoraaliks ehk pritsmete vööndiks (ulatub lainepritsmete ülemisest piirist tõusuvee ülemise piirini), 2) eulitoraaliks ehk litoraaliks kitsamas mõttes ehk loodete vööndiks (ulatub tõusuvee ülemisest piirist mõõnavee alumise piirini ja jääb mõõna ajal kuivaks) ja 3) sublitoraaliks (ulatub mõõnavee alumisest piirist põhjataimestiku leviku alumise piirini). Läänemeres, kus looded avalduvad väga nõrgalt, eulitoraal puudub. Veetaseme aperioodilise kõikumise vööndit nimetatakse pseudolitoraaliks. Litoraali iseloomustavad suhteline toitainerikkus, muutlikud ökoloogilised tingimused, liigirikas elustik ja kõrge biproduktsioon.

See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal.