Rannik

Rannik on maismaa ja suure veekogu (mere, suure järve) siirdeala; hõlmab randla koos naabruses oleva maismaa (seda nimetatakse ka rannikumaaks) ja veealaga (seda nimetatakse ka rannikumereks) ning ranna lähedased saared. Ranniku tekke, pinnamoe ja rannajoone liigestatuse järgi eristatakse pms fjordrannik, dalmaatsia (rannajoon jäljendab kurdude pikitelge), skäärrannik, riarannik, laguunrannik, limaanrannik, laherannik, araali (tuuletekkeliste pinnavormide üleujutamisel moodustunud, tugevasti liigestunud rannajoon) ja õgurrannikut (rannajoon enam-vähem sirge), mõnikord ka organismide elutegevuse tagajärjel kujunenud mangroov- ja korallrannikut. Tektoonilise liikumise järgi eristatakse kerke- (nt. Loode-Eestis) ja vajumisrannikut (nt. Hollandis), geoloogiliste struktuuride (pms. kurdude pikitelje) ja rannajoone suuna vahekorra järgi piki-, põik- ja diagonaalrannikut. Suurem osa Eesti rannikut on laherannik. (Lahemaal, Saaremaa lõunarannik).

Eesti Entsüklopeedia 8. kd, lk 29, Tallinn 1995