Tursk

Tursk (Gadus morhua), Atlandi ookeani põhjaosas ja Põhja-Jäämerega külgnevais meredes elutsev röövkala. Pea suur, selle alapoolel poise; 3 selja- ja 2 pärakuuime. Atlandi põhjaosas ja Põhjameres elutsev alamliik kabeljoo ehk atlandi tursk (G.m. morhua) kasvab kuni 170 cm pikkuseks ja 40 kg raskuseks. Läänemere tursk (G. m. Callarias) kasvab kuni 110 cm pikkuseks ja 8 kg raskuseks, toitub kaladest, merikilgist, ussidest, rändab kudema süvikualadele. Tursk on oluline püügikala (tursapüük); liha on rasvavaene (0,2—0,7%), õlirikas maks (kalamaksaõli) sisaldab rohkesti A- ja D-vitamiini. Läänemere tursavaru suurus muutub tunduvalt, see sõltub sigimistingimustest (marja hõljumiseks on vajalik vähemalt 10—12‰-ne soolsus). Olenevalt tursa põhitoidukala kilu varust on läänemere tursa saagi suuruselt olnud teisel või kolmandal kohal Läänemere kalapüügis. – Tursklaste (Gadidae) sgk. hõlmab 53 liiki, sinna kuulub mitu töönduskala: kilttursk ehk pikša, süsikas, merlang, Vaikses ookeanis mintai ja kaug-Ida navaaga, sisevetes luts. Nt. 1992 moodustas tursasaak 10,5 mln. t (püügilt kalaliikidest 2. kohal).

See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal.