Ahing
Ahing ehk västar on kisadega torkeriist, see on vanimaid kalastusvahendeid.
Ahing ilmus vanema kiviaja lõpul ja levis laialdaselt keskmisel kiviajal. Kivi-, pronksi- ja varasel rauaajal oli ahingul luust, hiljem oli sel rauast otsak. Selle kuju järgi eristati kihv-, selg-, laba-, rist-, kõver- ja kaarpiilist ahingut. Angerjaahingul vahelduvad tömbid ja teravad piid. Eestis püüti kuni 6 m pikale puuvarrele kinnitatud ahinguga suuremaid kalu veel 19. sajandil üsna suurel määral, enamasti öösel tule valgel, ka jää alt (angerjaid). Nüüdisajal on Eestis ahinguga kalapüük keelatud.
Autor: Enn Oja
|
See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal. |
