Rändpüük

Rändpüük on kalapüük kodupaigast kaugel asuvatel vetel. Selle eesmärk on leida paremaid püügipaiku ja soodsamaid kalaturustusvõimalusi.

Näiteks käisid hiidlased sajandeid hulgaliselt Pärnu lahel kevadist räime püüdmas (võrkudega, 19. sajandi lõpust rüsadega) ja Eesti põhjaranniku kalurid Soome lahe saartel ning Soome skäärides sügis- ja kevadräime püüdmas. Tuntud olid ka Ostaškovist (Tveri kubermangust) pärit vene kalurite retked Eesti põhjarannikule arvatavasti 18. sajandi algusest 19. sajandi lõouni, samuti Peipsi kalurite püügiretked Soome ja Pärnu lahele.

20. sajandi alguseks taandus rändpüük kutseliste kalurite väikerühmade püügiretkedeks parematesse kalarandadesse ning suurte mootorpaatide ja traalpüügi levikuga hääbus lõplikult. Paljudes alalistes rändpüügipaikades seisid ajutised elamud (kalamajad). Nüüdisaegseks rändpüügi vormiks võib pidada ookeanikalandust.

See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal.