Registertonn

Registertonn on tinglik laeva mahutavuse (registertonnaaži) määramise ühik, mis võeti kasutusele koos 1854. a laevade mõõtmise reeglitega.

Registertonni aluseks sai tol ajal maailmas tegutsenud laevade laadruumide kogumahu (kuupjalgades) ja laevade summaarse kandevõime (tonnides) jagatis. Tulemus – 98,2 kuupjalga 1 t kandevõime kohta ümardati 100 kuupjalani. 1 registertonn on seega 2,83 m³. Rahvusvaheline laevade mõõtmise konventsioon (ITCM 1969) ei kasuta enam registertonni mõistet. Konventsiooni järgi on laeva mahutavus, s.t kogumahutavus (inglise keeles gross tonnage, GT) ja netomahutavus (inglise keeles neto tonnage, NT) mõõtühikuta suurus. Alates 18. juulist 1994 peavad kõik rahvusvahelisi merereise sooritavad laevad, mille pikkus on 24 m ja rohkem, olema mõõdetud nimetatud konventsiooni reeglite järgi.

Registertonn jääb kasutusele kõigis põhimistes rahvusvahelistes lepetes, seda jäävad kasutama ka Suessi ja Panama kanali administratsioonid laevade mõõtmisel oma reeglite järgi.

See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal.