Erinevus lehekülje "Ajujää" redaktsioonide vahel

Allikas: Mereviki
(New page: '''Ajujää''', tuule ja hoovuste toimel veekogul triiviv jää. Ajujääd iseloomustavad iga, sulamisaste, lumikatte olemasolu, tihedus ja jäävälja horisontaalmõõtmed. Väikeste jä...)
 
1. rida: 1. rida:
'''Ajujää''', tuule ja hoovuste toimel veekogul triiviv jää. Ajujääd iseloomustavad iga, sulamisaste, lumikatte olemasolu, tihedus ja jäävälja horisontaalmõõtmed. Väikeste jääväljade horisontaalmõõtmed on 0,5—2 km, suurtel 2—10 km, ulatuslikel 10 km ja rohkem. Ajujää tihedust iseloomustatakse jäätükkide pindala ja nendevahelise vaba vee pindala suhtega; seda väljendatakse pallides (1—10). Ajujää on merede ja ookeanide peamine jääliik, seda nimetatakse ka triivjääks.
+
'''Ajujää''' on [[tuul]]e ja [[hoovus]]te toimel veekogul triiviv jää. Ajujääd iseloomustavad iga, sulamisaste, lumikatte olemasolu, tihedus ja jäävälja horisontaalmõõtmed. Väikeste jääväljade horisontaalmõõtmed on 0,5—2 km, suurtel 2—10 km, ulatuslikel 10 km ja rohkem. Ajujää tihedust iseloomustatakse jäätükkide pindala ja nendevahelise vaba vee pindala suhtega; seda väljendatakse pallides (1—10). Ajujää on merede ja ookeanide peamine jääliik, seda nimetatakse ka triivjääks.
  
 
{{Mereleksikon}}
 
{{Mereleksikon}}

Redaktsioon: 4. november 2012, kell 18:51

Ajujää on tuule ja hoovuste toimel veekogul triiviv jää. Ajujääd iseloomustavad iga, sulamisaste, lumikatte olemasolu, tihedus ja jäävälja horisontaalmõõtmed. Väikeste jääväljade horisontaalmõõtmed on 0,5—2 km, suurtel 2—10 km, ulatuslikel 10 km ja rohkem. Ajujää tihedust iseloomustatakse jäätükkide pindala ja nendevahelise vaba vee pindala suhtega; seda väljendatakse pallides (1—10). Ajujää on merede ja ookeanide peamine jääliik, seda nimetatakse ka triivjääks.

MERLE2.jpg See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal.