Erinevus lehekülje "Babiit" redaktsioonide vahel
(Uus lehekülg: ''''Babiit''', põhiosana tina (Sn) või seatina (Pb), lisandeina antimoni (Sb) ja vaske (Cu) ning vajadusel ka teisi komponente (nt. nikkel (Ni), telluur (Te), kaltsium (Ca), naa...') |
(toim) |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
− | '''Babiit''' | + | '''Babiit''' on hea sissetöötatavuse ja kulumiskindlusega ning väikese hõõrdeteguriga laagrisulam. |
+ | |||
+ | Babiit sisaldab põhiosana tina (Sn) või seatina (Pb), lisandeina antimoni (Sb) ja vaske (Cu) ning vajadusel ka teisi komponente (nt. nikkel (Ni), telluur (Te), kaltsium (Ca), naatrium (Na), magneesium (Mg), arseen (As), kaadmium (Cd)). | ||
+ | |||
+ | Babiiti kasutatakse suurel koormusel ja kiirusel töötavate õlitatavate liugelaagrite liudadele õhukese antifriktsioonmaterjali kihi valamiseks (valamistemperatuur 300-420° C). Esimese sellise sulami valmistas 1839.a. Ameerika leidur I. Babbit (1799-1862), kelle järgi on sulam nimetatud. | ||
Autor: Jüri Kask | Autor: Jüri Kask | ||
+ | |||
+ | [[Kategooria:Laevaehitusmaterjalid]] |
Redaktsioon: 19. mai 2015, kell 00:08
Babiit on hea sissetöötatavuse ja kulumiskindlusega ning väikese hõõrdeteguriga laagrisulam.
Babiit sisaldab põhiosana tina (Sn) või seatina (Pb), lisandeina antimoni (Sb) ja vaske (Cu) ning vajadusel ka teisi komponente (nt. nikkel (Ni), telluur (Te), kaltsium (Ca), naatrium (Na), magneesium (Mg), arseen (As), kaadmium (Cd)).
Babiiti kasutatakse suurel koormusel ja kiirusel töötavate õlitatavate liugelaagrite liudadele õhukese antifriktsioonmaterjali kihi valamiseks (valamistemperatuur 300-420° C). Esimese sellise sulami valmistas 1839.a. Ameerika leidur I. Babbit (1799-1862), kelle järgi on sulam nimetatud.
Autor: Jüri Kask