Erinevus lehekülje "Babiit" redaktsioonide vahel

Allikas: Mereviki
(toim)
 
4. rida: 4. rida:
  
 
Babiiti kasutatakse suurel koormusel ja kiirusel töötavate õlitatavate liugelaagrite liudadele õhukese antifriktsioonmaterjali kihi  valamiseks (valamistemperatuur 300-420° C). Esimese sellise sulami valmistas 1839.a. Ameerika leidur I. Babbit (1799-1862), kelle järgi on sulam nimetatud.
 
Babiiti kasutatakse suurel koormusel ja kiirusel töötavate õlitatavate liugelaagrite liudadele õhukese antifriktsioonmaterjali kihi  valamiseks (valamistemperatuur 300-420° C). Esimese sellise sulami valmistas 1839.a. Ameerika leidur I. Babbit (1799-1862), kelle järgi on sulam nimetatud.
 +
 +
[[Laev]]ades on babiitlaagrid lisaks diiselmootorite kepsu- ja raamlaagritele ka nt. [[võlliliin]]i kande- ja tugilaagrid, [[dedvudseade|dedvudseadme]] määritavad metall-laagrid jm.
  
 
Autor: Jüri Kask
 
Autor: Jüri Kask
  
 
[[Kategooria:Laevaehitusmaterjalid]]
 
[[Kategooria:Laevaehitusmaterjalid]]

Viimane redaktsioon: 6. juuni 2016, kell 00:40

Babiit on hea sissetöötatavuse ja kulumiskindlusega ning väikese hõõrdeteguriga laagrisulam.

Babiit sisaldab põhiosana tina (Sn) või seatina (Pb), lisandeina antimoni (Sb) ja vaske (Cu) ning vajadusel ka teisi komponente (nt. nikkel (Ni), telluur (Te), kaltsium (Ca), naatrium (Na), magneesium (Mg), arseen (As), kaadmium (Cd)).

Babiiti kasutatakse suurel koormusel ja kiirusel töötavate õlitatavate liugelaagrite liudadele õhukese antifriktsioonmaterjali kihi valamiseks (valamistemperatuur 300-420° C). Esimese sellise sulami valmistas 1839.a. Ameerika leidur I. Babbit (1799-1862), kelle järgi on sulam nimetatud.

Laevades on babiitlaagrid lisaks diiselmootorite kepsu- ja raamlaagritele ka nt. võlliliini kande- ja tugilaagrid, dedvudseadme määritavad metall-laagrid jm.

Autor: Jüri Kask