Hülgepaat

hülgepaat (/hülgejulla) - harilikult klinkerplangutusega, kõrge parda ja laia põhjaga kerge paat, mahutas 4...8 hülgekütti, kellele lisaks pidi paat mahutama jahivarustuse, toiduvaru ja küttepuud. Toiduvalmistamiseks ja toiduvee sulatamiseks jääst oli paadis kiviplaat lõkketule tegemiseks. Ööbimisel kaeti paat purjega kaitseks tuule ja sademete vastu. Paati sai kasutada ka kelguna, selleks kinnitati kiilu alla puutald (20. sajandi algusest raudtald), põhjarannikul ka soomepärane kaarjalt ülespoole tõusev jämedast palgist lohistusjalas (troud), mille sees oli pikilõhe paadi kiilu jaoks. Sellist paatkelku veeti ranniku lähedal hobustega, ulgujääl inimjõul. Kihnu ja Ruhnu hülgeküttidel oli see suurpaat kasutusel püügilaona ja sellega kaasas 1...2 3,5m pikka väikepaati, milega tehti retki suurpaadi ümbruses. Neil oli 2 kiilu (umbes 20cm vahega), mille peale löödi jalased. 1920...1930ndail hakati hülgepüügil kasutama kajutiga mootorpaate, jääl liikumiseks eriehitusega kelke.

Autor: Enn Oja

Allikas: Mereleksikon, 1996