Erinevus lehekülje "Jahiklassid" redaktsioonide vahel

Allikas: Mereviki
8. rida: 8. rida:
 
Pilt:jahiklassid1.gif|Draakon
 
Pilt:jahiklassid1.gif|Draakon
 
Pilt:jahiklassid2.gif|Kadett
 
Pilt:jahiklassid2.gif|Kadett
Pilt:jahiklassid3.gif|
+
Pilt:jahiklassid3.gif|Optimist
 
Pilt:jahiklassid4.gif|Finn
 
Pilt:jahiklassid4.gif|Finn
 
Pilt:jahiklassid5.gif|Lenda Hollandlane
 
Pilt:jahiklassid5.gif|Lenda Hollandlane

Redaktsioon: 26. märts 2010, kell 10:36

jahiklassid - võrdse või ligikaudselt võrdse suuruse ja võistlusväärtusega jahid kuuluvad ühte jahiklassi. Jahiklassid jagunevad ehituslikult ühtlus- ehk monotüüpklassideks, piir- ja vabaklassideks. Jahtide liigitus-, ehitus- ja mõõtmismäärused jahikujundajate, -ehitajate ja -omanike kõikelubatavust. Rangeimad on ühtlusklassijahtide määrused, seetõttu sõltuvad võistluse tulemused pigem võistlejast kui jahist. Piirklassidele on kehtestatud paljudele mõõtmetele, vabaklassides vaid vähestele piirangud, mis võimaldab ehitada erinevate käiguomadustega jahte. Leviku ja riikidevahelise tunnustuse järgi jagunevad jahid riigi- (rahvus-) ja riikidevahelisteks (rahvusvahelisteks) klassideks. IYRU loeb riikidevaheliseks jahiklassiks sellise, mis on levinud vähemalt 6 riigis ning millest võistlustel osaleb kiiljahtidest üle 200, svertpaatidest üle 800 ja purjelaudadest üle 1500 aluse. Kui jahiklassi levik aheneb, võib IYRU riikidevahelise klassi nimetuse ära võtta. Riikidevaheliste jahiklasside seast valib IYRU olümpiaklassid. Riikidevahelised klassid moodustavad nn riikidevahelised klassiliidud ülesandega koos IYRU-ga jahiklassi juhtida ning arendada.

Autor: Enn Oja

Allikas: Mereleksikon, 1996