Erinevus lehekülje "Lodi" redaktsioonide vahel
(Uus lehekülg: ''''Lodi''' on '''1.''' väike lamedapõhjaline 3–3,5 m pikkune terava nina ja tömbi päraga paat (2–3 laua kõrgused küljed on põhjaga risti). Pannakse liikuma harilikul...') |
|||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
| − | '''Lodi''' on '''1.''' väike lamedapõhjaline 3–3,5 m pikkune terava nina ja tömbi päraga paat (2–3 laua kõrgused küljed on põhjaga risti). Pannakse liikuma harilikult ühe paari | + | '''Lodi''' on '''1.''' väike lamedapõhjaline 3–3,5 m pikkune terava nina ja tömbi päraga [[paat]] (2–3 laua kõrgused küljed on põhjaga risti). Pannakse liikuma harilikult ühe paari [[aer]]udega, on ilma [[tüür]]ita, mahutab 3–4 inimest. Lotja kasutati rannameres tulusepüügil ja ühendusepidamisel suuremate paatide või laevadega. Murdeti: ''nääk'', ''plänn''. Vt ka [[lootsik]], peipsi lodi, [[ruup]]. '''2.''' järelveetav või iseliikuv harilikult tekita puidust [[praam]] kaubaveoks siseveekogudel. Jõgedel veeti lotje vastuvoolu kuni aurupukserite levikuni (18. saj lõpul) inimjõul: mitu inimest rakendati veoköite külge (Venemaal nimetati lodjavedajaid burlakkideks). Kõige kauemini kasutati inimjõudu Volgal (16.–19. saj). |
{{mereleksikon}} | {{mereleksikon}} | ||
Viimane redaktsioon: 27. oktoober 2022, kell 15:08
Lodi on 1. väike lamedapõhjaline 3–3,5 m pikkune terava nina ja tömbi päraga paat (2–3 laua kõrgused küljed on põhjaga risti). Pannakse liikuma harilikult ühe paari aerudega, on ilma tüürita, mahutab 3–4 inimest. Lotja kasutati rannameres tulusepüügil ja ühendusepidamisel suuremate paatide või laevadega. Murdeti: nääk, plänn. Vt ka lootsik, peipsi lodi, ruup. 2. järelveetav või iseliikuv harilikult tekita puidust praam kaubaveoks siseveekogudel. Jõgedel veeti lotje vastuvoolu kuni aurupukserite levikuni (18. saj lõpul) inimjõul: mitu inimest rakendati veoköite külge (Venemaal nimetati lodjavedajaid burlakkideks). Kõige kauemini kasutati inimjõudu Volgal (16.–19. saj).
|
See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal. |
