Erinevus lehekülje "Lohepuri" redaktsioonide vahel

Allikas: Mereviki
(Uus lehekülg: 'thumb|right|Lohepuri '''Lohepuri''' (ingl. skysail) on suur (kuni 320 m2) tiivakujuline puri, mis kinnitakse laeva vööri ja lennutatakse 100-300 m...')
 
(toim)
 
1. rida: 1. rida:
 
[[Pilt:Lohepuri.png|thumb|right|Lohepuri]]
 
[[Pilt:Lohepuri.png|thumb|right|Lohepuri]]
'''Lohepuri''' (ingl. skysail) on suur (kuni 320 m2) tiivakujuline puri, mis kinnitakse [[laev]]a [[vöör]]i ja lennutatakse 100-300 meetri kõrgusele merepinnast eesmärgiga kasutada, lisaks peajõuseadmele, tuuleenergiat (lohesurfamise põhimõttel)  laeva  liikumiseks vajaliku tõukejõu suurendamiseks, mis arvestuslikult võimaldab 15-30% kütuse kokkuhoidu. Lisaks kütuse kokkuhoiust saadavale majanduslikule kasule on arvestatav aspekt ka väikesem keskkonna saaste heitgaasidega.
+
'''Lohepuri''' (inglise ''skysail'') on suur, kuni 320 tiivakujuline [[puri]], mis kinnitakse [[laev]]a [[vöör]]i ja lennutatakse 100-300 meetri kõrgusele merepinnast eesmärgiga kasutada lisaks peajõuseadmele ka tuuleenergiat.
  
Seade koosneb lohepujest, kinnitus- ja seadetrossidest ning automaatikaseadmetest süsteemi juhtimiseks. Lohepuri pakitakse lahti ja koristatkse ära laeva pakil asuvate seadmetega (purje hoiuruum, vints, rakenduspunkt). Vahetult lohepurje juures, seotuna juhtrossidega, asub andur/täiturseade, mille signaalidele reageerides laeva komandosillal paiknev arvutil põhinev automaatne juhtimiskeskus annab täiturseadmele juhtsignaale lohepurje optimaalseks  seadeks tuule suuna ja laeva kursi suhtes. Lohepurje lahtipakkimine ja kokkupakkimine toimub ühe nupulevajutusega, eriolukorras (tuule vaibumine või suuna järsk muutumine) ka automaatselt.
+
Lohesurfamise põhimõttel suurendab lohepuri laeva liikumiseks vajalikku tõukejõudu, mis arvestuslikult võimaldab 15-30% kütuse kokkuhoidu. Lisaks kütuse kokkuhoiust saadavale majanduslikule kasule on arvestatav aspekt ka väikesem keskkonnasaaste heitgaasidega.
  
Esimene Saksa inseneri Stefan Wrage poolt leiutatud lohepurjega laev on 17.detsembril 2007 veeskatud saksa laevafirma Beluga Shipping konteinerlaev BELUGA SKYSAILS (ehitatud Volharding Shipyards, Harlingen, Netherlands).
+
==Lohepurje osad==
 +
Seade koosneb lohepurjest, kinnitus- ja seadetrossidest ning automaatikaseadmetest süsteemi juhtimiseks. Lohepuri pakitakse lahti ja koristatkse ära laeva pakil asuvate seadmetega - seal on vaja purje hoiuruumi, vintsi ja rakenduspunkti. Lohepurje juures asub juhttrossidega seotud andur/täiturseade, mille signaalidele reageerides laeva komandosillal paiknev arvutipõhine automaatne juhtimiskeskus annab täiturseadmele juhtsignaale lohepurje optimaalseks seadeks tuule suuna ja laeva [[kurss|kursi]] suhtes. Lohepurje saab lahti ja kokku pakkida ühe nupuvajutusega, eriolukorras tuule vaibumise või tuulesuuna järsu muutuse korral ka automaatselt.
 +
 
 +
==Ajalugu==
 +
Esimene Saksa inseneri Stefan Wrage leiutatud lohepurjega laev on Saksa laevafirma Beluga Shipping 17. detsembril 2007 veesatud [[konteinerilaev]] BELUGA SKYSAILS (ehitatud Volharding Shipyardsis Harlingenis, Madalmaadel).
  
 
Autor: Jüri Kask
 
Autor: Jüri Kask
  
 
[[Kategooria: Laevade ehitus]]
 
[[Kategooria: Laevade ehitus]]

Viimane redaktsioon: 1. detsember 2015, kell 01:45

Lohepuri

Lohepuri (inglise skysail) on suur, kuni 320 m² tiivakujuline puri, mis kinnitakse laeva vööri ja lennutatakse 100-300 meetri kõrgusele merepinnast eesmärgiga kasutada lisaks peajõuseadmele ka tuuleenergiat.

Lohesurfamise põhimõttel suurendab lohepuri laeva liikumiseks vajalikku tõukejõudu, mis arvestuslikult võimaldab 15-30% kütuse kokkuhoidu. Lisaks kütuse kokkuhoiust saadavale majanduslikule kasule on arvestatav aspekt ka väikesem keskkonnasaaste heitgaasidega.

Lohepurje osad

Seade koosneb lohepurjest, kinnitus- ja seadetrossidest ning automaatikaseadmetest süsteemi juhtimiseks. Lohepuri pakitakse lahti ja koristatkse ära laeva pakil asuvate seadmetega - seal on vaja purje hoiuruumi, vintsi ja rakenduspunkti. Lohepurje juures asub juhttrossidega seotud andur/täiturseade, mille signaalidele reageerides laeva komandosillal paiknev arvutipõhine automaatne juhtimiskeskus annab täiturseadmele juhtsignaale lohepurje optimaalseks seadeks tuule suuna ja laeva kursi suhtes. Lohepurje saab lahti ja kokku pakkida ühe nupuvajutusega, eriolukorras tuule vaibumise või tuulesuuna järsu muutuse korral ka automaatselt.

Ajalugu

Esimene Saksa inseneri Stefan Wrage leiutatud lohepurjega laev on Saksa laevafirma Beluga Shipping 17. detsembril 2007 veesatud konteinerilaev BELUGA SKYSAILS (ehitatud Volharding Shipyardsis Harlingenis, Madalmaadel).

Autor: Jüri Kask