Erinevus lehekülje "Muul" redaktsioonide vahel

Allikas: Mereviki
1. rida: 1. rida:
'''Muul''' (lad ''moles''), loodusliku kaitseta sadama kaitseks merre ehitatud või kaldalt merre ulatuv, ka jõe suuet lainete ja uhtlainete eest kaitsev tamm. Muuli sadamapoolne külg võib olla kohandatud laevade sildumiskaiks. Muuli ehitamiseks on palju variante: kivipuiste fašiinalusel, sulundvaiad, kärgkastid, suured kivi- ja betoonmassiivid jm tarindid, mille valik oleneb vee sügavusest, lainetusest ja merepõhja geoloogilisest eripärast. Eestis on mitu kividest laotud pikka muuli: Pärnu jõe muulid (ehit 1864, ulatuvad merre 2 km, kogupikkus u 5 km), Orjaku sadama muulid (1912 ja 1938, kaitsemuulid 770 m ja randumissilla ühendusmuul 40 m), Prangli Kelnase sadama 2 kaitsemuuli ja randumissild (1936—37, kokku 300 m), Vormsi Sviby sadama ühendusmuul (1932—33, 171 m), Kihnu sadama muul (1936, 200 m), Peipsil Mustvees, Võrtsjärvel Emajõe väljavoolul jm olevad muulid. Maailma pikim muul asub Galvestonis USA-s – 11,4 km (6,74 miili).
+
[[Pilt:L22ne muul.jpg|thumb|300px|Pärnu läänemuul]]
 +
 
 +
'''Muul''' (lad ''moles'') on loodusliku kaitseta sadama kaitseks merre ehitatud või kaldalt merre ulatuv, ka jõe suuet lainete ja uhtlainete eest kaitsev tamm. Muuli sadamapoolne külg võib olla kohandatud laevade sildumiskaiks. Muuli ehitamiseks on palju variante: kivipuiste fašiinalusel, sulundvaiad, kärgkastid, suured kivi- ja betoonmassiivid jm tarindid, mille valik oleneb vee sügavusest, lainetusest ja merepõhja geoloogilisest eripärast. Eestis on mitu kividest laotud pikka muuli: Pärnu jõe muulid (ehit 1864, ulatuvad merre 2 km, kogupikkus u 5 km), Orjaku sadama muulid (1912 ja 1938, kaitsemuulid 770 m ja randumissilla ühendusmuul 40 m), Prangli Kelnase sadama 2 kaitsemuuli ja randumissild (1936—37, kokku 300 m), Vormsi Sviby sadama ühendusmuul (1932—33, 171 m), Kihnu sadama muul (1936, 200 m), Peipsil Mustvees, Võrtsjärvel Emajõe väljavoolul jm olevad muulid. Maailma pikim muul asub Galvestonis USA-s – 11,4 km (6,74 miili).
  
 
Allikas: Mereleksikon, 1996
 
Allikas: Mereleksikon, 1996
 
[[Pilt:Pärnu muul.jpg|Pärnu muul]]
 

Redaktsioon: 22. märts 2011, kell 15:57

Pärnu läänemuul

Muul (lad moles) on loodusliku kaitseta sadama kaitseks merre ehitatud või kaldalt merre ulatuv, ka jõe suuet lainete ja uhtlainete eest kaitsev tamm. Muuli sadamapoolne külg võib olla kohandatud laevade sildumiskaiks. Muuli ehitamiseks on palju variante: kivipuiste fašiinalusel, sulundvaiad, kärgkastid, suured kivi- ja betoonmassiivid jm tarindid, mille valik oleneb vee sügavusest, lainetusest ja merepõhja geoloogilisest eripärast. Eestis on mitu kividest laotud pikka muuli: Pärnu jõe muulid (ehit 1864, ulatuvad merre 2 km, kogupikkus u 5 km), Orjaku sadama muulid (1912 ja 1938, kaitsemuulid 770 m ja randumissilla ühendusmuul 40 m), Prangli Kelnase sadama 2 kaitsemuuli ja randumissild (1936—37, kokku 300 m), Vormsi Sviby sadama ühendusmuul (1932—33, 171 m), Kihnu sadama muul (1936, 200 m), Peipsil Mustvees, Võrtsjärvel Emajõe väljavoolul jm olevad muulid. Maailma pikim muul asub Galvestonis USA-s – 11,4 km (6,74 miili).

Allikas: Mereleksikon, 1996