Erinevus lehekülje "Palgiparvetus" redaktsioonide vahel
| 1. rida: | 1. rida: | ||
| − | ''' | + | '''Palgiparvetus''' on oksatustatud ning tükeldatud puutüvede teisaldamine veeteed mööda. Eestis alustati palgiparvetust jõgedel 18. sajandi lõpul, tähtsamateks veeteedeks kujunesid Pärnu ja Emajõe jõgikonnad, Väike-Emajõgi, Võrtsjärv ja Peipsi järv. Kesksemad parvede koostekohtadeks olid Rannapungerja, Lohusuu, Omedu, Laane ja Mehikoorma Peipsil, Kavastu ja Kastre Emajõel, Oiu ja Suislepa Võrtsjärvel ja Pikasilla Väike-Emajõel. |
| − | [[ | + | Palgiparve moodustasid omavahel [[tross]]iga ühendatud parvikud, mis koosnesid kuue meetri pikkustest ridamisi teineteisele veeretatud ja lattidega kihiliselt kinnitatud palkidest, parviku maht umbes 20 tihumeetrit. Parve keskmine pikkus Peipsil ulatus 300-500 meetrini, maht 800-1000 tihumeetrit, mass 450-600 tonni. Emajõel ja Võrtsjärvel olid parved poole väiksemad. Palgiparved veeti peamiselt Tartusse, ka Narva ja Pihkvasse. 1956-1960. aastal võeti kasutusele täistüvedest puntparved, see kiirendas parvekoostamist ning vähendas käsitsitööd. Palgiparvetus hääbus (ametlikult 1962. aastal) muude veoliikide arengu tõttu. Palgiparvetus ning eriti hajaliparvetust peeti jõgede suureks saasteallikaks. |
Autor: Enn Oja | Autor: Enn Oja | ||
| − | + | {{mereleksikon}} | |
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
Redaktsioon: 20. märts 2013, kell 19:20
Palgiparvetus on oksatustatud ning tükeldatud puutüvede teisaldamine veeteed mööda. Eestis alustati palgiparvetust jõgedel 18. sajandi lõpul, tähtsamateks veeteedeks kujunesid Pärnu ja Emajõe jõgikonnad, Väike-Emajõgi, Võrtsjärv ja Peipsi järv. Kesksemad parvede koostekohtadeks olid Rannapungerja, Lohusuu, Omedu, Laane ja Mehikoorma Peipsil, Kavastu ja Kastre Emajõel, Oiu ja Suislepa Võrtsjärvel ja Pikasilla Väike-Emajõel.
Palgiparve moodustasid omavahel trossiga ühendatud parvikud, mis koosnesid kuue meetri pikkustest ridamisi teineteisele veeretatud ja lattidega kihiliselt kinnitatud palkidest, parviku maht umbes 20 tihumeetrit. Parve keskmine pikkus Peipsil ulatus 300-500 meetrini, maht 800-1000 tihumeetrit, mass 450-600 tonni. Emajõel ja Võrtsjärvel olid parved poole väiksemad. Palgiparved veeti peamiselt Tartusse, ka Narva ja Pihkvasse. 1956-1960. aastal võeti kasutusele täistüvedest puntparved, see kiirendas parvekoostamist ning vähendas käsitsitööd. Palgiparvetus hääbus (ametlikult 1962. aastal) muude veoliikide arengu tõttu. Palgiparvetus ning eriti hajaliparvetust peeti jõgede suureks saasteallikaks.
Autor: Enn Oja
|
See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal. |
