Rannik

Allikas: Mereviki
Redaktsioon seisuga 11. november 2016, kell 00:20 kasutajalt Madli (arutelu | kaastöö) (kategooria ja lingid)
(erin) ←Vanem redaktsioon | Viimane redaktsiooni (erin) | Uuem redaktsioon→ (erin)

Rannik on maismaa ja suure veekogu (mere, suure järve) siirdeala, mis hõlmab randla koos naabruses oleva maismaa (seda nimetatakse ka rannikumaaks) ja veealaga (seda nimetatakse ka rannikumereks) ning ranna lähedased saared.

Ranniku tekke, pinnamoe ja rannajoone liigestatuse järgi eristatakse peamiselt järgmisi rannikuid: fjordrannik, dalmaatsia (rannajoon jäljendab kurdude pikitelge), skäärrannik, riarannik, laguunrannik, limaanrannik, laherannik, araali (tuuletekkeliste pinnavormide üleujutamisel moodustunud, tugevasti liigestunud rannajoon) ja õgurrannikut (rannajoon enam-vähem sirge), mõnikord ka organismide elutegevuse tagajärjel kujunenud mangroov- ja korallrannikut. Tektoonilise liikumise järgi eristatakse kerke- (nt. Loode-Eestis) ja vajumisrannikut (nt. Hollandis), geoloogiliste struktuuride (peamiselt kurdude pikitelje) ja rannajoone suuna vahekorra järgi piki-, põik- ja diagonaalrannikut. Suurem osa Eesti rannikut on laherannik, nt Lahemaa ja Saaremaa lõunarannik.[1]

Viited

  1. Eesti Entsüklopeedia 8. kd, lk 29, Tallinn 1995