Erinevus lehekülje "Süvis" redaktsioonide vahel

Allikas: Mereviki
P (2 redaktsiooni)
(kategooria)
1. rida: 1. rida:
'''Süvis''' on laeva peamõõtmeid. Teoreetiline süvis on konstruktiivse veeliini tasandi kaugus kiilujoonest keskkaare kohal, suurim süvis – kaugus veeliini tasandi ja laeva kõige sügavamal asuva punkti vahel. Praktikas määratakse süvis ahtris ja süvis vööris. Selleks on kantud ahtrile ja vöörile (nüüdisaja suurtel laevadel ka keskkaare piirkonda) mõlemale pardale süvisemärgid. Süvis sõltub laeva koormusest. Laevadokumentidesse märgitakse süvis täislasti korral.  
+
'''Süvis''' on laeva peamõõtmeid. Teoreetiline süvis on konstruktiivse [[veeliin]]i tasandi kaugus kiilujoonest keskkaare kohal, suurim süvis – kaugus veeliini tasandi ja laeva kõige sügavamal asuva punkti vahel.
 +
 
 +
Praktikas määratakse süvis ahtris ja süvis vööris. Selleks on kantud ahtrile ja vöörile (nüüdisaja suurtel laevadel ka keskkaare piirkonda) mõlemale pardale süvisemärgid. Süvis sõltub laeva koormusest. Laevadokumentidesse märgitakse süvis täislasti korral.  
  
 
==Vaata ka==
 
==Vaata ka==
6. rida: 8. rida:
  
 
{{Mereleksikon}}
 
{{Mereleksikon}}
 +
 +
[[Kategooria:Laeva meresõiduomadused]]

Redaktsioon: 28. detsember 2016, kell 02:10

Süvis on laeva peamõõtmeid. Teoreetiline süvis on konstruktiivse veeliini tasandi kaugus kiilujoonest keskkaare kohal, suurim süvis – kaugus veeliini tasandi ja laeva kõige sügavamal asuva punkti vahel.

Praktikas määratakse süvis ahtris ja süvis vööris. Selleks on kantud ahtrile ja vöörile (nüüdisaja suurtel laevadel ka keskkaare piirkonda) mõlemale pardale süvisemärgid. Süvis sõltub laeva koormusest. Laevadokumentidesse märgitakse süvis täislasti korral.

Vaata ka

MERLE2.jpg See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal.