SANKT ERIK
Laeva andmed | |
---|---|
Nimi: | ISBRYTAREN II SANKT ERIK |
Lipp: | Rootsi |
Kodusadam: | Stockholm |
Reeder: | Stockholmi meremuuseum |
Ehitusaasta: | 1915 |
Ehituskoht: | Stockholm |
Ehitaja: | Finnboda Varf |
Tüüp: | jäämurdja |
Vette lastud: | 1914 |
Maksumus: | 1 miljon SEK |
Ümber ehitatud: | 1958 |
Teenistuses alates: | 1915 |
Teenistuse lõpp: | 1977 |
Staatus: | muuseumlaev |
Maksimaalne pikkus: | 60 m |
Maksimaalne laius: | 17 m |
Süvis: | 6,5 m |
Peamasin: | 2, 4000 hj |
Laevapere: | 30 |
SANKT ERIK oli Rootsi jäämurdja ja on Stockholmi meremuuseumi muuseumlaev.
Jäämurdja
Jäämurdja ISBRYTAREN II ehitati 1915. aastal Finnboda laevatehases Stockholmi linna tellimusel, et hoida lahti laevateed Stockholmi saarestikus. Riigi panus jäämurdja ligi miljonikroonisesse maksumusse oli 350 000 SEK ning linn laenas karmidel talvedel jäämurdjat riigile, et abistada laeva Botnia lahes ja Öresundis. Kuid jäämurdja osutus Botnia lahes liiga nõrgaks ning lepiti kokku, et see ei sõida Gävlest põhja poole.
Laeval on vöörikruvi, mis suunab vee ja purustatud jää piki laevakeret tahapoole ning kreenimissüsteem, mis võimaldab vett pardast pardasse pumbata. Kahe kolmesilindrilise aurumasina koguvõimsus on 4000 hj, ahtrimasin - 2800 hj - on Rootsi suurim töötav aurumasin.[1]
1958. aastal ehitati laev kivisöelt ümber õliküttele ning sai uue nime SANKT ERIK.[2] 1977. aastal lõpetas SANKT ERIK jäämurdmise.
Muuseumlaev
Alates 1980. aastast on SANKT ERIK muusemlaev, mis on külastajaile avatud. Laev teeb ka saarestikureise ja vahel käivitatakse aurumasin kai ääres. Reise korraldab ja külastajaid võõrustab laeva sõprade selts Isbrytaren Sankt Eriks vänner, mille esimees on SANKT ERIKu kapten.[3]
Viited
- ↑ SANKT ERIK Stockholmi meremuuseumi kodulehel
- ↑ Arne Spångberg. Sankt Erik - en gammal dam. Sjöbefälen nr 8, 2015
- ↑ Seltsi Isbrytaren Sankt Eriks vänner koduleht