Erinevus lehekülje "Saaristuväil" redaktsioonide vahel

Allikas: Mereviki
P (koma punktiks)
P
1. rida: 1. rida:
 
'''Saaristuväil''' on [[Merekeele nõukoda|merekeele nõukoja]] 2020. aastal loodud uudissõna, millega tähistatakse [[ÜRO mereõiguse konventsioon]]i artiklis 53 käsitletud saartevahelist laevateed.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/911675 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioon]</ref>
 
'''Saaristuväil''' on [[Merekeele nõukoda|merekeele nõukoja]] 2020. aastal loodud uudissõna, millega tähistatakse [[ÜRO mereõiguse konventsioon]]i artiklis 53 käsitletud saartevahelist laevateed.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/911675 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioon]</ref>
  
Nimetus "saartevaheline laevatee" on mõistetav vaid konventsiooni artikli 53 kontekstis, mitte iseseisva sõnaühendina, sest siis võiks see tähendada igasugust [[laevatee]]d, mis on saarte vahel. Ent konventsioonis tähistab see väljend artiklis 49 arhipeloaagivete osa ehk ala, mis võimaldab välisriikide [[laev]]adel saarestikuriike läbida või lennukitel neist üle lennata. Näiteks artikkel 53 p 5: "Nimetatud laevateed ja õhukoridori käsitatakse peateena lähte- ja sihtkoha vahel. Saartevahelisel teel läbisõidul olevad laevad ja ülelennul olevad õhusõidukid ei kaldu peatee kummastki servast kõrvale üle 25 meremiili eeldusel, et need laevad ja õhusõidukid ei sõida kallastele lähemale kui 10% vahemaast, mis eraldab laevateed ääristavate saarte lähimaid punkte."
+
Nimetus "saartevaheline laevatee" on mõistetav vaid konventsiooni artikli 53 kontekstis, mitte iseseisva sõnaühendina, sest siis võiks see tähendada igasugust [[laevatee]]d, mis on saarte vahel. Ent konventsioonis tähistab see väljend artiklis 49 arhipelaagivete osa ehk ala, mis võimaldab välisriikide [[laev]]adel saarestikuriike läbida või lennukitel neist üle lennata. Näiteks artikkel 53 p 5: "Nimetatud laevateed ja õhukoridori käsitatakse peateena lähte- ja sihtkoha vahel. Saartevahelisel teel läbisõidul olevad laevad ja ülelennul olevad õhusõidukid ei kaldu peatee kummastki servast kõrvale üle 25 meremiili eeldusel, et need laevad ja õhusõidukid ei sõida kallastele lähemale kui 10% vahemaast, mis eraldab laevateed ääristavate saarte lähimaid punkte."
  
 
Õigusteadlane [[Heiki Lindpere]] tutvustab arhipelaagivete kontseptsiooni<ref>*[[Heiki Lindpere]]. Kaasaegne rahvusvaheline mereõigus. Tallinn, 2003.</ref>, mida konventsiooni artiklis 49 nimetatakse "saartevaheliseks mereks ja selle kohal asuvaks õhuruumiks". Ka väljend "saartevaheline meri" ei sobi väljaspool konventsiooni iseseisva sõnaühendina tarvitamiseks, sest võib tähendada igasugust saartevahelist merd, mitte kitsa tähendusalaga mereõiguse terminit.
 
Õigusteadlane [[Heiki Lindpere]] tutvustab arhipelaagivete kontseptsiooni<ref>*[[Heiki Lindpere]]. Kaasaegne rahvusvaheline mereõigus. Tallinn, 2003.</ref>, mida konventsiooni artiklis 49 nimetatakse "saartevaheliseks mereks ja selle kohal asuvaks õhuruumiks". Ka väljend "saartevaheline meri" ei sobi väljaspool konventsiooni iseseisva sõnaühendina tarvitamiseks, sest võib tähendada igasugust saartevahelist merd, mitte kitsa tähendusalaga mereõiguse terminit.

Redaktsioon: 26. juuni 2021, kell 23:24

Saaristuväil on merekeele nõukoja 2020. aastal loodud uudissõna, millega tähistatakse ÜRO mereõiguse konventsiooni artiklis 53 käsitletud saartevahelist laevateed.[1]

Nimetus "saartevaheline laevatee" on mõistetav vaid konventsiooni artikli 53 kontekstis, mitte iseseisva sõnaühendina, sest siis võiks see tähendada igasugust laevateed, mis on saarte vahel. Ent konventsioonis tähistab see väljend artiklis 49 arhipelaagivete osa ehk ala, mis võimaldab välisriikide laevadel saarestikuriike läbida või lennukitel neist üle lennata. Näiteks artikkel 53 p 5: "Nimetatud laevateed ja õhukoridori käsitatakse peateena lähte- ja sihtkoha vahel. Saartevahelisel teel läbisõidul olevad laevad ja ülelennul olevad õhusõidukid ei kaldu peatee kummastki servast kõrvale üle 25 meremiili eeldusel, et need laevad ja õhusõidukid ei sõida kallastele lähemale kui 10% vahemaast, mis eraldab laevateed ääristavate saarte lähimaid punkte."

Õigusteadlane Heiki Lindpere tutvustab arhipelaagivete kontseptsiooni[2], mida konventsiooni artiklis 49 nimetatakse "saartevaheliseks mereks ja selle kohal asuvaks õhuruumiks". Ka väljend "saartevaheline meri" ei sobi väljaspool konventsiooni iseseisva sõnaühendina tarvitamiseks, sest võib tähendada igasugust saartevahelist merd, mitte kitsa tähendusalaga mereõiguse terminit.

Saaristuväila pidas siin kirjeldatud tähenduses sobivaks ka lennunduse terminoloogiakomisjon.

Viited

  1. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioon
  2. *Heiki Lindpere. Kaasaegne rahvusvaheline mereõigus. Tallinn, 2003.

Teistes keeltes

  • inglise - sea lane, air route (mererada, õhutee)
  • inglise - archipelagic sea lane (saarestiku mererada)
  • itaalia - vía marítima archipelágica (saarestiku meretee)
  • saksa - Archipelschiffahrtswegen (saarestiku laevasõidutee)
  • soome - saaristovesien merireitti (saarestiku meretee)
  • vene - морские коридоры, воздушные коридоры (merekoridor, õhukoridor)
  • vene - aрхипелажный морской коридор (saarestiku merekoridor)