Erinevus lehekülje "Silmapiiriringi jaotus" redaktsioonide vahel

Allikas: Mereviki
1. rida: 1. rida:
'''silmapiiriringi jaotus''' - jaotus suundade määramiseks ning tähistamiseks merel. Kasutatakse täisring-, poolring-, veerandring- ja rumbijaotust. Täisring jaotab ringse silmapiiri päripäeva 0°... 360°. Selline suunajaotus on nüüdisajal valdav. Poolringjaotuses loetakse suunda põhjast lõunasse (harvem lõunast põhja) üle ida või lääne 0°... 180°, nt N 120° W (240°), S 35° E (145°). Nii määratakse suunda mereastronoomias ja kursinurka kasutades. Veerandringjaotuses jagatakse silmapiiriring 4 90°-seks veerandiks - NE, NW, SE, SW. Kraade loetakse põhjast või lõunast idani või lääneni, nt NE 13° (13°), SW 45° (225°). Veerandringjaotust kasutatakse mereastronoomias taevakeha suuna määramiseks. Rumbijaotus jagab silmapiiriringi 32 võrdse suurusega rumbiks (11,25°/11°15'). Rumbijaotust kasutati purjelaevade ajastul.   
+
'''Silmapiiriringi jaotus''' on jaotus suundade määramiseks ning tähistamiseks merel. Kasutatakse täisring-, poolring-, veerandring- ja rumbijaotust. Täisring jaotab ringse [[silmapiir]]i päripäeva 0°... 360°. Selline suunajaotus on nüüdisajal valdav. Poolringjaotuses loetakse suunda põhjast lõunasse (harvem lõunast põhja) üle ida või lääne 0°... 180°, nt N 120° W (240°), S 35° E (145°). Nii määratakse suunda [[mereastronoomia]]s ja [[kursinurk]]a kasutades. Veerandringjaotuses jagatakse silmapiiriring 4 90°-seks veerandiks - NE, NW, SE, SW. Kraade loetakse põhjast või lõunast idani või lääneni, näiteks NE 13° (13°), SW 45° (225°). Veerandringjaotust kasutatakse mereastronoomias taevakeha suuna määramiseks. Rumbijaotus jagab silmapiiriringi 32 võrdse suurusega rumbiks (11,25°/11°15'). Rumbijaotust kasutati [[purjelaev]]ade ajastul.   
  
 
Autor: Enn Oja
 
Autor: Enn Oja
  
Allikas: Mereleksikon, 1996
+
{{Mereleksikon}}
  
 
[[Pilt:silmapiiriring1.gif|thumb|left]]
 
[[Pilt:silmapiiriring1.gif|thumb|left]]

Redaktsioon: 19. november 2012, kell 16:05

Silmapiiriringi jaotus on jaotus suundade määramiseks ning tähistamiseks merel. Kasutatakse täisring-, poolring-, veerandring- ja rumbijaotust. Täisring jaotab ringse silmapiiri päripäeva 0°... 360°. Selline suunajaotus on nüüdisajal valdav. Poolringjaotuses loetakse suunda põhjast lõunasse (harvem lõunast põhja) üle ida või lääne 0°... 180°, nt N 120° W (240°), S 35° E (145°). Nii määratakse suunda mereastronoomias ja kursinurka kasutades. Veerandringjaotuses jagatakse silmapiiriring 4 90°-seks veerandiks - NE, NW, SE, SW. Kraade loetakse põhjast või lõunast idani või lääneni, näiteks NE 13° (13°), SW 45° (225°). Veerandringjaotust kasutatakse mereastronoomias taevakeha suuna määramiseks. Rumbijaotus jagab silmapiiriringi 32 võrdse suurusega rumbiks (11,25°/11°15'). Rumbijaotust kasutati purjelaevade ajastul.

Autor: Enn Oja

MERLE2.jpg See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal.