Ainuõõssed
Ainuõõssed (ladina Coelenterata) on madala arengutasemega, enamasti radiaalsümmeetrilise ehitusega, vees (peamiselt meres) elavate selgrootute hõimkond. Ainuõõsseid on umbes 9000 liiki.
Ainuõõssete suurus on (kombitsaid arvestamata) 1 mm kuni 2,1 m. Nende kehasein koosneb kahest rakukihist (ekto- ja entoderm), mille vahel paikneb mitterakulise vahehüüvendi (mesoglöa) kiht. Ektodermis on ka närvirakke ja erilisi kõrverakke. Keha ainsas õõnes – ühis- ehk gastraalõõnes – ning osaliselt entodermi rakkudes toimub toidu seedimine. Kombitsatest ümbritsetud suuava talitleb ka pärakuna.
Ainuõõssetel on kaks põhikuju – substraadile kinnituv, pungumise teel sigiv, tihti kolooniaid moodustav polüüp ja vabalt ujuv, suguliselt sigiv meduus, mis sageli vahelduvad põlvkondadena. Paljudel polüüpidel on lubi- või sarvtoes. Hõimkonnas on kolm klassi: hüdraloomad (Hydrosoa), karikloomad (Scyphozoa) ja korallid ehk õisloomad (Anthozoa).
Vaata ka
|
See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal. |
