Algmeridiaan

Algmeridiaan ehk nullmeridiaan ehk Greenwichi meridiaan on Maa geograafilisi pooluseid ühendav suurring (meridiaan), mis riikidevahelise kokkuleppe alusel on geograafiliste pikkuste algjooneks (0°) ning millest loetakse geograafilisi pikkuseid ida ja lääne suunas 0°...180°.

Algmeridiaan on nullajavööndi keskmeridiaaniks, jaotades Maa ida- ja läänepoolkeraks. Peale geograafilise pikkuse loetakse algmeridiaanist mereastronoomias kasutatavaid ekvaatorilisi koordinaate, nt tunninurka ja Päikese aega (Greenwichi meridiaani keskmist aega), mille järgi seatakse laeva peakell.

Roomlane Ptolemaios (90...168) pidas vajalikuks, et geograafiliste kaartide koostamise aluseks oleks algmeridiaan, mis läbib kõige läänepoolsemat punkti teadaolevast maailmast ja millest geograafilisi pikkusi loetaks ida suunas. 1493. aastal pidi paavst Alexander VI korraldusel algmeridiaan asuma Assooride saarestikust 100° läänes.

1634. aastal otsustati Prantsuse kuninga Louis XIII ja kardinal Richelieu algatusel, et algmeridiaaniks tuleb lugeda Vana Maailma kõige läänepoolsemat punkti – Kanaari saarestiku El Hierro saart läbivat meridiaani. Selle punkti läänepikkuseks loeti arvutuslikult 20°W (täpsemalt 17°39,02’W) Pariisi meridiaanist. Prantsuse geograafid hakkasid seda meridiaani lugema kaardiväljaannete aluseks, nimetades seda Pariisi (ka Ferro) algmeridiaaniks. Pariisi algmeridiaan ei leidnud tunustamist aga kõikjal.

Inglise kuningas Charles II (valitses 1660-1685) rajas Greenwichi tähetorni just algmeridiaani määramise eesmärgil. Ka teiste maade geograafid ja astronoomid soovitasid lugeda algmeridiaaniks erinevaid meridiaane, nt Washingtoni, Lissaboni, Madridi, Brüsselit, Pisat, Oslot, Roomat, Kopenhaagenit, Stockholmi, Varssavit, Peterburi, Jeruusalemma, Mekat või teisi kohti läbivat meridiaani.

1894. aasta oktoobris tehti Washingtonis Rahvusvahelisel Meridiaanikongressil, millest võtsid osa 25 riigi esindajad, mitu ettepanekut algmeridiaani kohta, nt Charles Piazzi Smythi ettepanek oli Giza suurt püramiidi läbiv meridiaan (31°08’E). Enim hääli (22) sai Greenwichi meridiaan, mis läbib Londonis paiknevat Greenwichi tähetorni.

Praegu asub seal Suurbritannia Riiklik Meremuuseum, mille õues on algmeridiaani tähistav märk. Üleilmse satelliitkohamääramise tarvituselevõtuga tekkis vajadus ühitada ning täpsustada kaardistamise aluseks olevad Maa mõõtmed, mistõttu alates 1984. aastast on algmeridiaaniks Ülemaailmse maamõõdusüsteemi (WGS84) algmeridiaan, mis paikneb Greenwichi meridiaanist 102,5 m ida pool.

Autor: Enn Oja