Ankurdamine

Ankurdamine on laeva peatamine ja ühe või mõlema ankru vettelaskmine avamerel või reidil, harilikult selleks ettenähtud ankrualas või ankrupaigas. Olles ankru vettelaskmiseks ette valmistanud ankruseadme, läheneb laev ankurduskohale aeglaseima käiguga vastu tuult ja hoovust. Veidi enne ankru vettelaskmist antakse tagasikäik ja kui laev hakkab aeglaselt tagasi liikuma, lastakse ankur vette ning peamasin seisatakse. Vettelastava ankruketi pikkus sõltub sügavusest, laeva mõõtmetest ja purjesusest.

Vajadusel lastakse vette ka teine ankur. Seda tehakse, kui laev liigub risti tuule suunaga, esimesest ankrust võimalikult kaugele, mõnikord antakse selleks käik peamasinaga.

Üle 40m sügavusega viiratakse ankur merepõhja ankrupeliga. Tavaline ankruseade võimaldab ankurdamist kuni 100m sügavusele. Suuremate sügavuste korral kasutatakse eriseadmeid, kusjuures ankrukett on asendatud trossiga.

See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal.