HOPPET
HOPPET on kahemastiline kahvelkuunar, mis on ehitatud Spithamis Läänemaal aastail 1925-1926 ning seilanud aastaid kaubalaevana Soomes ja Ahvenamaal. Sõna hoppet tähendab rootsi keeles "lootus".
Ajalugu
1960-ndail sai HOPPET Rootsi lipu alla, kus oli sestsaadik enamasti huvilaevaks. 21. sajandi alguses ostis laeva tulihingelistest eestirootsi ja merepärandi austajatest koosnev seltskond, kes moodustas ettevõtte Rederi Ab Hoppet. Peale mõningaid renoveerimisaastaid viis Rederi Ab Hoppet kaljase Soome Loviisasse, kus jätkus väga põhjalik laeva renoveerimine.
Taasveeskamine toimus suvel 2010, selleks ajaks oli renoveeritud laeva kere ja ette valmistatud uued mastid ja purjed. Varsti pärast seda hakati otsima võimalusi HOPPET lähemalt Eestiga siduda, sest see on teadaolevalt ainus säilinud omataoline Eestis enne Teist maailmasõda ehitatud purjelaev.
Pärast pikki läbirääkimisi allkirjastati ostu-müügileping MTÜ Puulaevaselts Vikan esindajatega ja septembris 2011 tuli 84-aastane HOPPET taas Eestisse. Pärast seda on selts pingutanud, et lõpule viia laeva renoveerimine – teha oli jäänud veel taglastamine, kõik sisetööd, navigatsiooni- ja päästevarustuse paigaldamine. Kulus aasta tööd ja väga paljude inimeste aega ja vaeva, kuid 2012. aastal sai laev jälle omal jõul purjetama.
Laevast
HOPPET on rahvakeeli kaljas, ametlikult kahvelkuunar. Tal on kaks suurt kahvelpurje ja kaks topslit, lisaks 4 eespurje, kokku 240 m2. Hoppeti kere pikkus veeliinil on 22,4 meetrit, koos kliiverpoomi ja pukspriidiga 30 meetrit. Laius on 6,5 meetrit ja süvis 1,8 meetrit. Hoppetil on masin Volvo Penta 180 hj. Lühematel sõitudel võtab HOPPET peale kuni 55 inimest, kaugematele 24.