Jadaõng

Jadaõng, ka õngejada või ridaõnged või õngeribi on õngpüünis, mille pika selgnööri külge kinnitatakse 0,5-1 m pikkuste nööride (lipsude) abil 1,5-2 m vahedega palju õngekonkse.

Üks õngerivi võib olla 10-12 km pikk ning sisaldada tuhandeid konkse. Need söödastatakse eluskala, kalatükkide või limukatega. Esialgu paigutati jadaõnged veekogu põhja (sellest nimetus põhjaõnged). Nüüdisajal asetatakse jadaõngi erinevatesse veekihtidesse, esinevad põhja-, põhjalähedased, keskmere- ja püstjadaõnged, kaldjalt paigutades kasutatakse ujukeid ja raskusi. Jadaõnge eriliik on mailid.

Eesti mererannikul tuli jadaõng kasutusele 19. sajandi keskel ja suurima leviku sai Pärnu lahel, Liivi lahe põhjaosas ja Muhu väina piirkonnas. Jadaõnge kasutatakse ka jääalusel püügil. Töönduslikult püütakse jadaõngega turska, tuuni ja angerjat.

See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal.