KAIMAN-klassi allveelaevad
Ajalugu
- KAIMAN-klassi allveelaevad ehitas firma V. Crighton & Co aastail 1905-11 Peterburis Osta ellingul. Laevade veeväljasurve oli vee peal 409 t ja vee all 482 t. Allveelaevade mõõtmed olid 40,2 x 3,85 x 4,9 m. Veepealseks sõiduks oli neil kaks sisepõlemismootorit koguvõimsusega 800 hj ja veealuseks sõiduks kaks elektrimootorit koguvõimsusega 400 hj. Veepealseks kiiruseks andsid need peamasinad oma laevadele 8,5 sõlme (15,7 km/h) ja veealuseks kiiruseks 7,25 sõlme (13,4 km/h). Allveelaevade põhirelvastus oli kuus 457 mm ehk 18-tollist torpeedoaparaati, aga ka üks 47 mm kahur ja üks kuulipilduja. Meeskonnas oli kuni 35 liiget.
- KAIMAN-klassi allveelaevade eeskujuks võeti USAs Simon Lake'i projekteeritud PROTECTOR. Venemaa otsustas ehitada 4 allveelaeva: ALLIGATOR, DRAKON, KAIMAN ja KROKODIL. Venemaa kasutas neid uusi allveelaevu Esimeses maailmasõjas, kuid täiesti edutult, sest nende allveelaevadega ei uputatud ühtegi laeva. 2. novembril 1916 võeti see laevaklass käigust maha ja edaspidi kasutati neid vaid akumulaatorite laadijaina sõjategevuses kasutatavate allveelaevade tarbeks.
- 1918. aasta veebruari lõpul, kui Venemaa laevastik Tallinnast lahkus, jäi neljast KAIMAN-klassi allveelaevast kolm Tallinna, sh kindlasti DRAKON ja KAIMAN. Ka sakslased ei soovinud neid allveelaevu ja nii need Tallinna sadamasse seisma jäid. Mõlemad suurrahvad olid aga allveelaevu tublisti rüüstanud, neilt mõõteriistu ja muid seadmeid maha võtnud.
- Vabadussõja esimese navigatsioonihooaja lõppedes moodustati 1919. aasta 15. veebruarist komisjon nende allveelaevade käikuvõtmise võimaluste hindamiseks. Kuid see komisjon leidis, et allveelaevad on tehniliselt vananenud ja nende kordaseadmine ei ole ka majanduslikult mõttekas. Komisjon leidis, et kui neil allveelaevadel polnud Vene laevastikus mingit sõjalist efekti, siis ei vaja neid ka Eesti laevastik.
- 1920. aastate algul kolm allveelaeva lammutati.
Allikad
- 1. Mati Õun. Eesti Merejõudude laevu 1918 – 1940. Sentinel 2014 Tallinn.
- 2. Hanno Ojalo. Varjud meres. Grenader/Astlandia Kirjastus 2007.