Kronomeeter
Kronomeeter (< kr χρόνος [khr'onos] ’aeg’ + μετρέω [metr'eo] ’mõõdan’) on navigatsiooniinstrument täpse aja säilitamiseks ja mereastronoomia ülesannete lahendamiseks laeval. Kronomeeter on eriehitusega balansskell, millel on laeva lengerdamise, t° muutumise, vibratsiooni, magnetvälja jt mõju vähendavad seadmed. Kronomeetri paneb käima üleskeeratav vedru koos hammasrataste süsteemi ja käitusvedru tõmmet ühtlustava spiraaltrumliga. Kronomeetri regulaator on soojuskompensatsiooniga balanssiirne vedrupendel. Laeva kronomeeter näitab Greenwichi keskmist aega (GMT) ehk maailma aega (tänapäeval UTC). Kronomeetri sekundiosuti liigub poolsekundiste hüpetega (sellega kaasneb tiksumine), võimaldades määrata aega 0,5 s täpsusega. Kronomeetriõiendi muutus ühe ööpäeva jooksul (kronomeetri ööpäevane käik) ei tohi olla suurem kui 2 s. Esimese kronomeetri ehitas meresõidu tarbeks 1761 inglise kellassepp J. Harrison (1693-1776), lahendades sellega geograafilise pikkuse määramiseks vajaliku algmeridiaani aja säilitamise laevas. Nüüdisajal kasutatakse üha enam elektron- ja elektromehaanilisi kvartskronomeetreid, mille käigu regulaatoriks on kvartsplaadi võnkumised elektrivoolu toimel. Kvartskronomeetri näitu on võimalik määrata täpsusega 0,2 s, ööpäevane käiguviga ei ületa 0,01 s.
|
See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal. |
