Laevade tugevus

Laevade tugevus on teadusala, mis käsitleb laevale mõjuvaid välisjõude eri sõidupiirkondades ja laevakere võimet nendele jõududele vastu panna.

Laevade tugevus põhineb tugevusõpetusel ja laevaehitusmehaanikal, mis käsitab laeva kui keerukat ruumilist talade ja koorikute süsteemi. Välisjõudude ja tarindite keerukuse ning ekstreemolukordedes võimalike vigade väga raskete tagajärgede tõttu kasutatakse laevade konstrueerimisel ja tugevusarvutustes palju statistilisi meetodeid ning tuginetakse end õigustanud eeskujudele.

Eristatakse laeva üld- ja kohalikku tugevust. Üldtugevuse uurimisel käsitletakse laeva kui ruumilist tala. Laevale mõjuvad jõud vaikses vees ja lainetuses leitakse vastavate massi-, üleslükke- ja lõikejõudude ning paindemomentide epüüride järgi, üldtugevuse määravad laeva kui tala ristlõike vastupanumomendid ja põikekarakteristikud.

Kohalik tugevus on laevakonstruktsioonide vastupanuvõime hüdrostaatilistele, hüdrodünaamilistele ja muudele kohalikele koormustele.

See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal.