Meremiil

Meremiil (inglise keeles nautical mile) on põhiühik kauguste mõõtmiseks merel. Ühik võeti ajalooliselt kasutusele kui pikkus, mis vastab Maa meridiaani ühe kaareminuti (laiuseminuti) pikkusele ja mis on mugav, kui koordinaate mõõdetakse kraadides ja minutites, nagu see navigatsioonis toimub. Sellega, et nüüdseks rahvusvaheliselt kehtestatud ühtse pikkusega meremiil kõigil laiuskraadidel täpselt meridiaani kaareminuti pikkusele ei vasta, praktikas navigatsioonikaardi servalt koordinaatjoonte järgi kaugusi mõõtes ei arvestata, kuna erinevus on navigatsiooni seisukohalt ebaoluliselt väike.

Tulenevalt Maa kergelt lapikust kujust on meridiaani kaareminuti pikkus muutuv (1861 m poolustel ja 1843 m ekvaatoril), mistõttu erines riigiti ka meremiili pikkus. 1929. aastal kehtestati esimesel erakorralisel hüdrograafiakonverentsil Monacos ühtseks „rahvusvahelise meremiili“ (international nautical mile) pikkuseks 1852 m. See vastab ligikaudu meridiaaniminuti pikkusele 45. laiuskraadil. Mitmes riigis (USAs, Suurbritannias, Nõukogude Liidus jm) läks siiski veel mitukümmend aastat enne, kui see ühtne ühik kasutusele võeti.

Ühtset sümbolit meremiili tähistamiseks rahvusvaheliselt kokku lepitud ei ole, erinevates riikides ja valdkondades kasutatakse lühendeid M, NM, Nm, nmi ja nm. Rahvusvaheline Hüdrograafiaorganisatsioon (IHO) on kehtestanud rahvusvaheliselt navigatsioonikaartidel jm navigatsiooniteabes kasutatamiseks meremiili sümbolina M.

Varem on Eestis meremiili tähenduses kasutatud ka nimetust merepenikoorem [4][5].