Purjeriie

Purjeriie on riie purjede valmistamiseks, mis sobib ka seadme- ja paadikatete valmistamiseks.

Tavaline purjeriie oli tugev jämedakoeline linane, kanepi- või puuvillane riie, mille kangas oli tavaliselt 61 cm (2 jalga) lai ja umbes 36 m (120 jalga) pikk. Eriotstarbeks tehti ka laiemat purjeriiet. Rööbiti ultusäärega oli kangasse sisse kootud värviline (harilikult sinine) niit. Selle ja ultusääre vaheline kaugus oli 2,5-4 cm ning sõltus see purjeriide paksusest. Enamasti kulges üks värviline niit pikisuunas ka kanga keskel. Veekindluse saavutamiseks immutati purjeriiet mitmesuguste vahenditega.

Kaasaja suurpurjekate purjeriie on valmistatud tehiskiust. Jahipurjede tegemiseks kasutatav riie peab olema võimalikult väikese hõõrdetakistusega ning võimalikult tihe ja väheveniv. IYRU nõuete järgi peab see olema kootud. Enne teist maailmasõda tehti jahtide purjed puuvillasest riidest. 1950ndail võeti kasutusele tehiskiud dakron ja nailon, 1970ndail kevlar. Tehispurjeriiet immutatakse melamiinvaiguga ning pressitakse siledaks. Sellised purjed on loodusainest purjedest siledamad, tihedamad ja vähem venivad. Puuduseks on väiksem vastupidavus päikesekiirgusele, rebenemisele ja kortsumisele. 1980ndail on purjeriiet hakatud katma kilega, mis annab väga sileda ja kerge purjeriide.

See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal.