Radar
Radar (inglise lühend radio detection and ranging 'avastamine ja kauguse määramine raadio abil), ka raadiolokaator, on raadiolokatsiooni põhimõttel töötav raadioelektroonsetest ja elektromehaanilistest plokkidest koosnev navigatsiooniseade.
Laevaradari kasutamise eesmärk on mere- ja kaldasihtmärkide (näiteks rannajoone, meremärkide ja laevade) avastamine, laeva asukoha määramine ja vaatluste sooritamine laevakokkupõrgete vältimiseks. Radari põhiosad (plokid) on saatja, vastuvõtja, indikaator, lainejuhe ja radariantenn. Radari saatja genereerib ultralühilaineribas (3 ja 10 cm) võimsaid (10-80 kW) lühiajalisi (0,05-1 μs) kõrgsageduslikke (3-10 GHz) elektromagnetimpulsse, mis lainejuhtme ja pöörleva radariantenni kaudu suunatakse kitsa horisontaalkiirena ümbrusse. Mingilt sihtmärgilt peegeldunud signaalid võetakse vastu sama antenniga, need võimendatakse vastuvõtjas ja suunatakse indikaatorisse. Avastatud sihtmärk on indikaatori elektronkiiretoru ekraanil nähtav helendava punktina. Sellise kajasignaali paiknemine radari ekraani keskme suhtes vastab mingis kindlas mõõdus sihtmärgi asukohale laeva (radariantenni) suhtes.
Radariekraani mõõtkava võib muuta 0,25 miilist 60 miilini (suurim radari tegevuskaugus). Kauguse määramiseks on radari ekraanil liikuvad ja liikumatud kaugusringid. Suuna määramiseks ümbritsevad radari ekraani gürokompassiga seotud liikuv ja liikumatu skaala, millelt võib mehaanilise või elektronsihiku abil saada kas radaripeilingu või radarikursinurga.
Radari ekraanil olev kujutis võib olla orienteeritud kas laeva pikitasandi või meridiaani suhtes, see on niinimetatud suhtelise liikumise režiimis (oma laev asub ekraani keskmes ja kajasignaalide liikumine on laeva ja sihtmärgi liikumise geomeetriline summa). Raalidega radaritel on ka niinimetatud tõelise liikumise režiim. Sel juhul liiguvad radariekraanil ringlaotuse keskpunkt (oma laev) ja liikuvate sihtmärkide kajasignaalid vastavalt oma kiirusele ja suunale.
See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal. |