Erinevus lehekülje "Purjepind" redaktsioonide vahel

Allikas: Mereviki
P (2 redaktsiooni)
(kategooria)
7. rida: 7. rida:
 
Kahvelgroodi purjepind leitakse valemiga: S<sub>kgr</sub>=Ah+(CD)/2+2/3×AP. [[eespuri|Eespurje]] mõõdetav pindala Se mõõdetakse kaude, selleks on 85% eeskolmnurga pindalast: Se=0,85×1/2×HY (H - kõrgus jahi tekist eespurjetaagi kinnituskohani mastil, Y - kaugus mööda teki pinda mastist eespurje[[taaktaagi kinnituskohani). Tegelik eespurjede pindala võib olla kuitahes suur.  
 
Kahvelgroodi purjepind leitakse valemiga: S<sub>kgr</sub>=Ah+(CD)/2+2/3×AP. [[eespuri|Eespurje]] mõõdetav pindala Se mõõdetakse kaude, selleks on 85% eeskolmnurga pindalast: Se=0,85×1/2×HY (H - kõrgus jahi tekist eespurjetaagi kinnituskohani mastil, Y - kaugus mööda teki pinda mastist eespurje[[taaktaagi kinnituskohani). Tegelik eespurjede pindala võib olla kuitahes suur.  
  
Autor: Enn Oja
+
{{mereleksikon}}
  
{{mereleksikon}}
+
Ülekantud tähenduses nimetatakse purjepinnaks ka kõrge [[pealisehitis]]ega laevade, eeskätt [parvlaev]ade külgi, sest sellised laevad alluvad kergesti tuule mõjule ning seda tuleb [[laevajuhtimine|laevajuhtimisel]] arvestada.
 +
 
 +
[[Kategooria:Jooksevtaglas]]
 +
[[Kategooria:Laevajuhtimine]]

Redaktsioon: 30. oktoober 2016, kell 00:00

Purjepind on purjelaeva kõigi üheaegselt kantavate purjede pindala. Purjepinda mõõdetakse sellekohaste mõõtmiseeskirjade järgi kas otse või kaude.

Ühemastilistel jahtidel mõõdetakse otse suurpurje ehk groodi pindala. Bermuudagroodi pindala valem: Sbgr=1/2×ab (a - eesliigi pikkus halsinurgast piki masti kuni vallinurgani, b - poomiliigi pikkus halsinurgast piki poomi kuni soodinurgani, purjekumerust ei arvestata).

Pikkade, läbi kogu purje ulatuvate liistude kasutamisel leitakse purjepind valemiga: Sbgr=1/2×ab+2/3×AP (A - mõeldav sirgjoon pingutatud purje soodinurgast vallinurka, P - "purjeküüru" kõrgus selle suurima laiuse kohal).

Kahvelgroodi purjepind leitakse valemiga: Skgr=Ah+(CD)/2+2/3×AP. Eespurje mõõdetav pindala Se mõõdetakse kaude, selleks on 85% eeskolmnurga pindalast: Se=0,85×1/2×HY (H - kõrgus jahi tekist eespurjetaagi kinnituskohani mastil, Y - kaugus mööda teki pinda mastist eespurje[[taaktaagi kinnituskohani). Tegelik eespurjede pindala võib olla kuitahes suur.

MERLE2.jpg See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal.



Ülekantud tähenduses nimetatakse purjepinnaks ka kõrge pealisehitisega laevade, eeskätt [parvlaev]ade külgi, sest sellised laevad alluvad kergesti tuule mõjule ning seda tuleb laevajuhtimisel arvestada.