Erinevus lehekülje "Purjepind" redaktsioonide vahel
(New page: '''purjepind''' - purjelaeva kõigi üheaegselt kantavate purjede pindala. Purjepinda mõõdetakse sellekohaste mõõtmiseeskirjade järgi kas otse või kaude. Ühemastilistel jahtidel mõ...) |
|||
| (ei näidata 3 kasutaja 4 vahepealset redaktsiooni) | |||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
| − | ''' | + | '''Purjepind''' on [[purjelaev]]a kõigi üheaegselt kantavate [[puri|purjede]] pindala. Purjepinda mõõdetakse sellekohaste mõõtmiseeskirjade järgi kas otse või kaude. |
| − | + | Ühemastilistel [[jaht]]idel mõõdetakse otse [[suurpuri|suurpurje]] ehk [[groot|groodi]] pindala. [[bermuudagroot|Bermuudagroodi]] pindala valem: S<sub>bgr</sub>=1/2×ab (a - [[eesliik|eesliigi]] pikkus [[halss|halsinurgast]] piki [[mast]]i kuni [[vall]]inurgani, b - [[poomiliik|poomiliigi]] pikkus halsinurgast piki [[poom]]i kuni [[soot|soodinurgani]], purjekumerust ei arvestata). | |
| − | + | Pikkade, läbi kogu purje ulatuvate [[purjeliist|liistude]] kasutamisel leitakse purjepind valemiga: S<sub>bgr</sub>=1/2×ab+2/3×AP (A - mõeldav sirgjoon pingutatud purje soodinurgast vallinurka, P - "purjeküüru" kõrgus selle suurima laiuse kohal). | |
| + | |||
| + | Kahvelgroodi purjepind leitakse valemiga: S<sub>kgr</sub>=Ah+(CD)/2+2/3×AP. [[eespuri|Eespurje]] mõõdetav pindala Se mõõdetakse kaude, selleks on 85% eeskolmnurga pindalast: Se=0,85×1/2×HY (H - kõrgus jahi tekist eespurjetaagi kinnituskohani mastil, Y - kaugus mööda teki pinda mastist eespurje[[taaktaagi kinnituskohani). Tegelik eespurjede pindala võib olla kuitahes suur. | ||
| + | |||
| + | {{mereleksikon}} | ||
| + | |||
| + | Ülekantud tähenduses nimetatakse purjepinnaks ka kõrge [[pealisehitis]]ega laevade, eeskätt [[parvlaev]]ade külgi ehk [[purjesuspind]]a. | ||
| + | |||
| + | [[Kategooria:Jooksevtaglas]] | ||
Viimane redaktsioon: 30. oktoober 2016, kell 01:04
Purjepind on purjelaeva kõigi üheaegselt kantavate purjede pindala. Purjepinda mõõdetakse sellekohaste mõõtmiseeskirjade järgi kas otse või kaude.
Ühemastilistel jahtidel mõõdetakse otse suurpurje ehk groodi pindala. Bermuudagroodi pindala valem: Sbgr=1/2×ab (a - eesliigi pikkus halsinurgast piki masti kuni vallinurgani, b - poomiliigi pikkus halsinurgast piki poomi kuni soodinurgani, purjekumerust ei arvestata).
Pikkade, läbi kogu purje ulatuvate liistude kasutamisel leitakse purjepind valemiga: Sbgr=1/2×ab+2/3×AP (A - mõeldav sirgjoon pingutatud purje soodinurgast vallinurka, P - "purjeküüru" kõrgus selle suurima laiuse kohal).
Kahvelgroodi purjepind leitakse valemiga: Skgr=Ah+(CD)/2+2/3×AP. Eespurje mõõdetav pindala Se mõõdetakse kaude, selleks on 85% eeskolmnurga pindalast: Se=0,85×1/2×HY (H - kõrgus jahi tekist eespurjetaagi kinnituskohani mastil, Y - kaugus mööda teki pinda mastist eespurje[[taaktaagi kinnituskohani). Tegelik eespurjede pindala võib olla kuitahes suur.
|
See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal. |
Ülekantud tähenduses nimetatakse purjepinnaks ka kõrge pealisehitisega laevade, eeskätt parvlaevade külgi ehk purjesuspinda.
