Erinevus lehekülje "Purjepind" redaktsioonide vahel
| (ei näidata 2 kasutaja 3 vahepealset redaktsiooni) | |||
| 7. rida: | 7. rida: | ||
Kahvelgroodi purjepind leitakse valemiga: S<sub>kgr</sub>=Ah+(CD)/2+2/3×AP. [[eespuri|Eespurje]] mõõdetav pindala Se mõõdetakse kaude, selleks on 85% eeskolmnurga pindalast: Se=0,85×1/2×HY (H - kõrgus jahi tekist eespurjetaagi kinnituskohani mastil, Y - kaugus mööda teki pinda mastist eespurje[[taaktaagi kinnituskohani). Tegelik eespurjede pindala võib olla kuitahes suur. | Kahvelgroodi purjepind leitakse valemiga: S<sub>kgr</sub>=Ah+(CD)/2+2/3×AP. [[eespuri|Eespurje]] mõõdetav pindala Se mõõdetakse kaude, selleks on 85% eeskolmnurga pindalast: Se=0,85×1/2×HY (H - kõrgus jahi tekist eespurjetaagi kinnituskohani mastil, Y - kaugus mööda teki pinda mastist eespurje[[taaktaagi kinnituskohani). Tegelik eespurjede pindala võib olla kuitahes suur. | ||
| − | + | {{mereleksikon}} | |
| − | + | Ülekantud tähenduses nimetatakse purjepinnaks ka kõrge [[pealisehitis]]ega laevade, eeskätt [[parvlaev]]ade külgi ehk [[purjesuspind]]a. | |
| + | |||
| + | [[Kategooria:Jooksevtaglas]] | ||
Viimane redaktsioon: 30. oktoober 2016, kell 00:04
Purjepind on purjelaeva kõigi üheaegselt kantavate purjede pindala. Purjepinda mõõdetakse sellekohaste mõõtmiseeskirjade järgi kas otse või kaude.
Ühemastilistel jahtidel mõõdetakse otse suurpurje ehk groodi pindala. Bermuudagroodi pindala valem: Sbgr=1/2×ab (a - eesliigi pikkus halsinurgast piki masti kuni vallinurgani, b - poomiliigi pikkus halsinurgast piki poomi kuni soodinurgani, purjekumerust ei arvestata).
Pikkade, läbi kogu purje ulatuvate liistude kasutamisel leitakse purjepind valemiga: Sbgr=1/2×ab+2/3×AP (A - mõeldav sirgjoon pingutatud purje soodinurgast vallinurka, P - "purjeküüru" kõrgus selle suurima laiuse kohal).
Kahvelgroodi purjepind leitakse valemiga: Skgr=Ah+(CD)/2+2/3×AP. Eespurje mõõdetav pindala Se mõõdetakse kaude, selleks on 85% eeskolmnurga pindalast: Se=0,85×1/2×HY (H - kõrgus jahi tekist eespurjetaagi kinnituskohani mastil, Y - kaugus mööda teki pinda mastist eespurje[[taaktaagi kinnituskohani). Tegelik eespurjede pindala võib olla kuitahes suur.
|
See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal. |
Ülekantud tähenduses nimetatakse purjepinnaks ka kõrge pealisehitisega laevade, eeskätt parvlaevade külgi ehk purjesuspinda.
