Erinevus lehekülje "Tiibur" redaktsioonide vahel
(tiiburlaev > tiibur) |
|||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
| − | ''' | + | '''Tiibur''' on [[laev]], mille kere alla on kinnitatud tiivad. |
| − | + | Tiiburi liikumisel tõstab allveetiibade tekitatud hüdrodünaamiline jõud [[laevakere]] veepinna kohale, liikumistakistus väheneb ja saavutatakse suur kiirus. Tiivad võivad liikumisel olla kas täiesti vee all (tõstejõudu reguleeritakse, muutes sellekohaste automaatseadmete abil nende kallet), ulatuda osaliselt veest välja (püstriiuli- või V-kujulised, isereguleeruva tõstejõuga) või toimida veesuusa põhimõttel. | |
==Ajalugu== | ==Ajalugu== | ||
| − | Esimene patent | + | Esimene patent tiiburi ehitamiseks anti välja 1891. aastal ja esimese tiiburi ehitas 1898. aastal itaallane E. Forlanini. 1906. aastal saavutati kiirus 40 [[sõlm (kiirusühik)|sõlme]], 1918. aastal 61,5 sõlme. Praktiliseks kasutamiseks sobivate tiiburite konstrueerimist alustati 1930. aastate lõpul. |
| − | [[Sõjalaev]]ana rakendasid | + | [[Sõjalaev]]ana rakendasid tiiburit esimesena sakslased, kes II maailmasõjas katsetasid mitut allveetiibadega valve- ja torpeedokaatrit. NSV Liidu tiibur RAKETA valmis 1957. Nüüdisajal kasutatakse tiibureid rohkesti reisijaveoks ja sõjalaevastikus (raketikaatrid, allveelaevahävitajad, piirivalvelaevad), nende mass on kuni 330 t, kiirus 60—70 sõlme. |
{{mereleksikon}} | {{mereleksikon}} | ||
| − | == | + | ==Tiiburid Eestis== |
| − | Juunis 1990 aastate algul alustas [[Helta]] | + | Juunis 1990. aastate algul alustas [[Helta]] tiiburitega reisijatevedu ka [[Tallinn-Helsingi laevaliin|Tallinna-Helsingi liinil]], järgmisel aastal asendus see laevakompaniiga Festa. 1994. aastal olevat tiiburitega veetud 150 000 inimest. Püsivamalt vedas reisijaid tiiburitega Inreko, hilisem [[Lindaliini AS]], mis müüs viimase tiiburi 2008. aastal. |
[[Kategooria:Reisilaevad]] | [[Kategooria:Reisilaevad]] | ||
[[Kategooria:Laevatüübid]] | [[Kategooria:Laevatüübid]] | ||
Redaktsioon: 17. juuli 2017, kell 23:54
Tiibur on laev, mille kere alla on kinnitatud tiivad.
Tiiburi liikumisel tõstab allveetiibade tekitatud hüdrodünaamiline jõud laevakere veepinna kohale, liikumistakistus väheneb ja saavutatakse suur kiirus. Tiivad võivad liikumisel olla kas täiesti vee all (tõstejõudu reguleeritakse, muutes sellekohaste automaatseadmete abil nende kallet), ulatuda osaliselt veest välja (püstriiuli- või V-kujulised, isereguleeruva tõstejõuga) või toimida veesuusa põhimõttel.
Ajalugu
Esimene patent tiiburi ehitamiseks anti välja 1891. aastal ja esimese tiiburi ehitas 1898. aastal itaallane E. Forlanini. 1906. aastal saavutati kiirus 40 sõlme, 1918. aastal 61,5 sõlme. Praktiliseks kasutamiseks sobivate tiiburite konstrueerimist alustati 1930. aastate lõpul.
Sõjalaevana rakendasid tiiburit esimesena sakslased, kes II maailmasõjas katsetasid mitut allveetiibadega valve- ja torpeedokaatrit. NSV Liidu tiibur RAKETA valmis 1957. Nüüdisajal kasutatakse tiibureid rohkesti reisijaveoks ja sõjalaevastikus (raketikaatrid, allveelaevahävitajad, piirivalvelaevad), nende mass on kuni 330 t, kiirus 60—70 sõlme.
|
See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal. |
Tiiburid Eestis
Juunis 1990. aastate algul alustas Helta tiiburitega reisijatevedu ka Tallinna-Helsingi liinil, järgmisel aastal asendus see laevakompaniiga Festa. 1994. aastal olevat tiiburitega veetud 150 000 inimest. Püsivamalt vedas reisijaid tiiburitega Inreko, hilisem Lindaliini AS, mis müüs viimase tiiburi 2008. aastal.
