Erinevus lehekülje "Läänemeri" redaktsioonide vahel
(→Hüdroloogiline režiim) |
(Illustratsioonid) |
||
(ei näidata 2 kasutaja 9 vahepealset redaktsiooni) | |||
1. rida: | 1. rida: | ||
+ | [[Pilt:BalticSea.A2004093.1120.250m.jpg|thumb|Läänemeri 2004. aasta aprillis]] | ||
+ | {| align="right" | ||
+ | | __TOC__ | ||
+ | |} | ||
+ | [[Pilt:Relief_Map_of_Baltic_Sea.png|thumb|Läänemere kaart]] | ||
+ | [[Pilt:Bathymetric map of the Baltic Sea-en.svg|thumb|Läänemere sügavuskaart]] | ||
'''Läänemeri''' (inglise keeles ''Baltic Sea'') on [[Atlandi ookean]]i juurde kuuluv Põhja- ja Kesk-Euroopa vahel asuv [[sisemeri]], mis piirneb Eesti, Läti, Leedu Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ja Venemaaga. Põhjamerega ühendavad Läänemerd suhteliselt kitsad ja madalad [[Taani väinad]] (Sund, Suur Belt ja Väike Belt) ja [[Kieli kanal]]. Läänemere juurde kuulub ka Kattegati väin Rootsi ja Taani vahel. | '''Läänemeri''' (inglise keeles ''Baltic Sea'') on [[Atlandi ookean]]i juurde kuuluv Põhja- ja Kesk-Euroopa vahel asuv [[sisemeri]], mis piirneb Eesti, Läti, Leedu Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ja Venemaaga. Põhjamerega ühendavad Läänemerd suhteliselt kitsad ja madalad [[Taani väinad]] (Sund, Suur Belt ja Väike Belt) ja [[Kieli kanal]]. Läänemere juurde kuulub ka Kattegati väin Rootsi ja Taani vahel. | ||
− | |||
− | |||
*Tüüp: Sisemeri | *Tüüp: Sisemeri | ||
− | *Pindala: 415 266 | + | *Pindala: 415 266 km<sup>2</sup> (koos Taani väinade ja Kattegatiga) |
− | *Valgala: 1 641 650 | + | *Valgala: 1 641 650 km<sup>2</sup> |
*Suurim pikkus: 1600 km | *Suurim pikkus: 1600 km | ||
*Suurim laius. 193 km | *Suurim laius. 193 km | ||
*Suurim sügavus: 459 m (Landsorti süvik) | *Suurim sügavus: 459 m (Landsorti süvik) | ||
*Keskmine sügavus: 52 m | *Keskmine sügavus: 52 m | ||
− | *Maht: 21 721 | + | *Maht: 21 721 km<sup>3</sup> |
*[[Rannajoon]]e pikkus: ~ 8 000 km | *[[Rannajoon]]e pikkus: ~ 8 000 km | ||
*Täiliku veevahetuse aeg: 25 aastat. | *Täiliku veevahetuse aeg: 25 aastat. | ||
− | Eesti merealad Läänemeres: 36 261 | + | Eesti merealad Läänemeres: 36 261 km<sup>2</sup>, sealhulgas: |
− | * sisemeri: 13 39 | + | * sisemeri: 13 39 km<sup>2</sup> |
− | * [[territoriaalmeri]]: 11 811 | + | * [[territoriaalmeri]]: 11 811 km<sup>2</sup> |
− | * [[majandusvöönd]]: 11 311 | + | * [[majandusvöönd]]: 11 311 km<sup>2</sup> |
Rannajoone pikkus (koos saartega): 3 780 km. | Rannajoone pikkus (koos saartega): 3 780 km. | ||
==Läänemere nimi piirnevate riikide keeltes== | ==Läänemere nimi piirnevate riikide keeltes== | ||
*Eesti keeles: Läänemeri | *Eesti keeles: Läänemeri | ||
− | *Läti keeles: Baltijas jūra | + | *Läti keeles: ''Baltijas jūra'' |
− | *Leedu keeles: Baltijos jūra | + | *Leedu keeles: ''Baltijos jūra'' |
− | *Poola keeles: Baltyckie Morze | + | *Poola keeles: ''Baltyckie Morze'' |
− | *Saksa keeles: Ostsee | + | *Saksa keeles: ''Ostsee'' |
− | *Taani keeles: Østersjøn | + | *Taani keeles: ''Østersjøn'' |
− | *Rootsi keeles: Östersjön | + | *Rootsi keeles: ''Östersjön'' |
− | *Soome keeles: Itämeri | + | *Soome keeles: ''Itämeri'' |
− | *Vene keeles: Балтийское море | + | *Vene keeles: ''Балтийское море'' |
− | *Inglise keeles: Baltic Sea | + | *Inglise keeles: ''Baltic Sea'' |
==Läänemere arenguetapid== | ==Läänemere arenguetapid== | ||
46. rida: | 50. rida: | ||
[[Pilt:Laanemeri2.jpg|thumb|right|Läänemere merealade nimetused]] | [[Pilt:Laanemeri2.jpg|thumb|right|Läänemere merealade nimetused]] | ||
[[Pilt:Laanemeri3.jpg|thumb|right|Läänemere merealade jaotuste nimetused]] | [[Pilt:Laanemeri3.jpg|thumb|right|Läänemere merealade jaotuste nimetused]] | ||
− | Läänemeri on tugevasti liigestatud rannajoonega sisemeri, mille suurimad [[laht|lahed]] on [[Botnia laht]] | + | Läänemeri on tugevasti liigestatud rannajoonega sisemeri, mille suurimad [[laht|lahed]] on [[Botnia laht]] ehk Põhjalaht (117 000 km<sup>2</sup>), [[Soome laht]] (296 000 km<sup>2</sup>) ja [[Liivi laht]] (18 100 km<sup>2</sup>). Läänemeres on arvukalt saari, eriti Rootsi ja Soome arhipelaagides ja Eesti läänerannikul. Rannajoone laadilt domineerib Rootsis ja Soomes skäärrand, Saksamaal, Poolas, Leedus ja Lätis liivarand ning Eestis murrutusrand (karbonaatkivimite ja moreeni alal). |
− | Läänemere suuremad saared on Sjælland (7 016 | + | Läänemere suuremad saared on Sjælland (7 016 km<sup>2</sup>), [[Gotland]] (3 001 km<sup>2</sup>), Fyn (2 976 km<sup>2</sup>), [[Saaremaa]] (2 673 km<sup>2</sup>), Öland (1 344 km<sup>2</sup>), Lolland (1 241 km<sup>2</sup>), [[Hiiumaa]] (968 km<sup>2</sup>) ja Rügen (926 km<sup>2</sup>). |
− | Läänemere merealade piirid ja ingliskeelsed nimetused ([[Rahvusvaheline Hüdrograafiaorganisatsioon|Rahvusvahelise Hüdrograafiaorganisatsiooni]] | + | Läänemere merealade piirid ja ingliskeelsed nimetused ([[Rahvusvaheline Hüdrograafiaorganisatsioon|Rahvusvahelise Hüdrograafiaorganisatsiooni]] Läänemere Hüdrograafiakomisjoni ettepanekul) on ära toodud kõrvaloleval kaardil. |
==Läänemere alajaotuste kaart== | ==Läänemere alajaotuste kaart== | ||
72. rida: | 76. rida: | ||
==Hüdroloogiline režiim== | ==Hüdroloogiline režiim== | ||
− | Läänemeri on riimveeline veekogu mille veebilansi olulise osa moodustab jõgede sissevool (kokku 14 000 | + | Läänemeri on riimveeline veekogu mille veebilansi olulise osa moodustab jõgede sissevool (kokku 14 000 m<sup>3</sup>/sek) ja sademete hulga domineerimine võrreldes aurumisega (+2 000 m<sup>3</sup>/sek). Soolase merevee sissevool Põhjamerest (soolsusega 35‰) on samas suurusjärgus mageda vee juurdevooluga (jõed ja sademed), mille tulemusena kujuneb välja suhteliselt stabiilne riimveelisus (8-10‰), kusjuures soolsus väheneb eemaldumisel Taani väinadest. Taani väinades on pinnasekihi soolsus 8-10‰, Läänemere avaosas 6-7‰ ning see väheneb 1-2‰ Soome ja Botnia lahe sopis. |
− | Soolsuse vertikaalsuunaline erinevus on märkimisväärne, kusjuures soolsuse hüppekiht (halokliin) paikneb 30 | + | Soolsuse vertikaalsuunaline erinevus on märkimisväärne, kusjuures soolsuse hüppekiht (halokliin) paikneb 30 meetri (mere lõunaosas) kuni 70 meetri (Soome lahes) sügavuses ning soolsus allpool hüppekihti muutub vahemikus 10-16‰ vähenedes seejuures reeglina põhja suunas. |
− | Läänemerre suubuvatest jõgedest on suurima jõgikonnaga | + | Läänemerre suubuvatest jõgedest on suurima jõgikonnaga ja sellest tulenevalt ka suurima vooluhulgaga alljärgnevad jõed: |
− | *Neeva jõgikond 281 000 | + | *Neeva jõgikond 281 000 km<sup>2</sup> |
− | *Visla jõgikond 194 000 | + | *Visla jõgikond 194 000 km<sup>2</sup> |
− | *Oder jõgikond 118 000 | + | *Oder jõgikond 118 000 km<sup>2</sup> |
− | *Nemunas jõgikond 98 200 | + | *Nemunas jõgikond 98 200 km<sup>2</sup> |
− | *Daugava jõgikond 87 900 | + | *Daugava jõgikond 87 900 km<sup>2</sup> |
− | *Narva jõgikond 56 200 | + | *Narva jõgikond 56 200 km<sup>2</sup> |
Läänemere pinnatemperatuur on: | Läänemere pinnatemperatuur on: | ||
− | * mere lõunaosas: suvel 16- | + | * mere lõunaosas: suvel 16-18ºC, sügisel 9ºC, talvel 2-3ºC |
* mere põhjaosas: suvel 13-15ºC, sügisel 6-7ºC, talvel: 0ºC või külmem. | * mere põhjaosas: suvel 13-15ºC, sügisel 6-7ºC, talvel: 0ºC või külmem. | ||
− | Läänemere põhjakihtides (allpool halokliini) on temperatuur aastaringselt ca 5ºC. Sooja aastaaja algperioodil pinnavete soojenemisel päiksekiirguse toimel moodustub temperatuuri hüppekiht (termokliin), mis perioodi kestel langeb allapoole ja stabiliseerub 20- | + | Läänemere põhjakihtides (allpool halokliini) on temperatuur aastaringselt ca 5ºC. Sooja aastaaja algperioodil pinnavete soojenemisel päiksekiirguse toimel moodustub temperatuuri hüppekiht (termokliin), mis perioodi kestel langeb allapoole ja stabiliseerub 20-30 meetri sügavusel. Tänu temperatuuri hüppekihile võivad rannikumeres sõltuvalt tuule suunast (merelt maale või vastupidi) suveperioodil esineda olulised temperatuuri kõikumised. Eriti iseloomulik on see Soome lahe rannikul, kus maatuulte korral tänu tõusikvoolule (inglise ''upwelling'') võib temperatuur poole ööpäeva jooksul langeda kümnekonna kraadi võrra. |
==Läänemere hoovused ja veetase== | ==Läänemere hoovused ja veetase== | ||
− | Läänemere üldisele tsirkulatsioonile avaldab olulist mõju jõgede sissevool ja veevahetus Põhjamerega, mistõttu pikaajaliste keskmiste hulgas domineerib antitsükloniline (vastu kellaosuti liikumise suunda) tsirkulatsioon. | + | Läänemere üldisele tsirkulatsioonile avaldab olulist mõju jõgede sissevool ja veevahetus Põhjamerega, mistõttu pikaajaliste keskmiste hulgas domineerib antitsükloniline (vastu kellaosuti liikumise suunda) tsirkulatsioon. See tähendab, et mere idarannikul on [[hoovus]]ed suunatud põhja poole, Soome lahe lõunarannikul itta, Soome lahe põhjarannikul läände ja Rootsi rannikul lõunasse. Tegelik hoovuste pilt on aga palju keerulisem ja sõltub olulisel määral tuule suunast ja tugevusest. |
− | Läänemere veetaseme kõikumise olulisemaid mõjutajaid on tuul. Tugeva ja kestva läänetuulega kerkib veetase mere idaosas ja langeb lääneosas ning vastupidi. Tuulest tingituna tõusis veetase 1824. aastal Neeva suudmealal 4,1 | + | Läänemere veetaseme kõikumise olulisemaid mõjutajaid on tuul. Tugeva ja kestva läänetuulega kerkib veetase mere idaosas ja langeb lääneosas ning vastupidi. Tuulest tingituna tõusis veetase 1824. aastal Neeva suudmealal 4,1 meetrini ja Pärnus 1967. aastal 2,53 meetrit üle keskmise. Lainekõrgus on enamasti 1-3 meetrit, tugeva tormi ajal võib lainekõrgus avamerel ulatuda 10 meetrini, Soome lahes 6 meetrini ja Liivi lahes 3 meetrini. [[Looded|Loodete]] mõju Läänemere veetasemele ei ole märkimisväärne, kõikumine ei ületa 10 cm. |
==Jääkate== | ==Jääkate== | ||
98. rida: | 102. rida: | ||
==Elustik== | ==Elustik== | ||
− | Läänemere põhjataimestik on liigivaene. Eesti rannikuvetes on määratud 15 taimeliiki ja 87 eri liiki vetikaid, | + | Läänemere põhjataimestik on liigivaene. Eesti rannikuvetes on määratud 15 taimeliiki ja 87 eri liiki vetikaid, sealhulgas sini-, rohe-, mänd-, pruun- ja punavetikat. Üks iseloomulikumaid põhjataimi on põisadru. Punavetikatest on tuntuim harilik agarik, mida kasutatakse tööstuslikult agar-agari tootmiseks. |
Läänemere loomastik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage. Peamised püügikalad on räim, kilu, tursk ja lest. Imetajatest leidub Läänemeres hallhülgeid ja viigrit. | Läänemere loomastik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage. Peamised püügikalad on räim, kilu, tursk ja lest. Imetajatest leidub Läänemeres hallhülgeid ja viigrit. | ||
105. rida: | 109. rida: | ||
1974. aastal kirjutati esmakordselt maailma ajaloos alla kokkuleppele, milles kõik merd ümbritsevad reostusallikad olid võetud ühe kokkuleppe objektiks. See seitsme Läänemerd ümbritseva riigi allkirjastatud konventsioon jõustus 3. mail 1980. | 1974. aastal kirjutati esmakordselt maailma ajaloos alla kokkuleppele, milles kõik merd ümbritsevad reostusallikad olid võetud ühe kokkuleppe objektiks. See seitsme Läänemerd ümbritseva riigi allkirjastatud konventsioon jõustus 3. mail 1980. | ||
− | Arvestades poliitilisi, rahvusvahelise õiguse ja keskkonnakaitse muutusi ning arenguid kirjutasid Läänemere riigid ja Euroopa Liit 1992. aastal alla uuele kokkuleppele, mis jõustus 17. jaanuaril 2000. Kokkulepe eesmärk on kaitsta Läänemere keskkonda, | + | Arvestades poliitilisi, rahvusvahelise õiguse ja keskkonnakaitse muutusi ning arenguid kirjutasid Läänemere riigid ja Euroopa Liit 1992. aastal alla uuele kokkuleppele, mis jõustus 17. jaanuaril 2000. Kokkulepe eesmärk on kaitsta Läänemere keskkonda, sealhulgas merepõhja igasuguse reostuse eest. Kokkuleppe juhtiv organ on Helsingi Komisjon ehk [[HELCOM]]. |
==Allikad ja viited== | ==Allikad ja viited== |
Viimane redaktsioon: 14. detsember 2017, kell 21:43
Läänemeri (inglise keeles Baltic Sea) on Atlandi ookeani juurde kuuluv Põhja- ja Kesk-Euroopa vahel asuv sisemeri, mis piirneb Eesti, Läti, Leedu Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ja Venemaaga. Põhjamerega ühendavad Läänemerd suhteliselt kitsad ja madalad Taani väinad (Sund, Suur Belt ja Väike Belt) ja Kieli kanal. Läänemere juurde kuulub ka Kattegati väin Rootsi ja Taani vahel.
- Tüüp: Sisemeri
- Pindala: 415 266 km2 (koos Taani väinade ja Kattegatiga)
- Valgala: 1 641 650 km2
- Suurim pikkus: 1600 km
- Suurim laius. 193 km
- Suurim sügavus: 459 m (Landsorti süvik)
- Keskmine sügavus: 52 m
- Maht: 21 721 km3
- Rannajoone pikkus: ~ 8 000 km
- Täiliku veevahetuse aeg: 25 aastat.
Eesti merealad Läänemeres: 36 261 km2, sealhulgas:
- sisemeri: 13 39 km2
- territoriaalmeri: 11 811 km2
- majandusvöönd: 11 311 km2
Rannajoone pikkus (koos saartega): 3 780 km.
Läänemere nimi piirnevate riikide keeltes
- Eesti keeles: Läänemeri
- Läti keeles: Baltijas jūra
- Leedu keeles: Baltijos jūra
- Poola keeles: Baltyckie Morze
- Saksa keeles: Ostsee
- Taani keeles: Østersjøn
- Rootsi keeles: Östersjön
- Soome keeles: Itämeri
- Vene keeles: Балтийское море
- Inglise keeles: Baltic Sea
Läänemere arenguetapid
Läänemeri on suhteliselt noor veekogu, mille kujunemist on mõjutanud kliimamuutused ning sellega seonduvad mandrijää pealetungid ja taandumised. Läänemere olulisemad arenguetapid on [2]:
- Eemi meri – 130 000 – 115 000 aastat tagasi
- Balti jääjärv – 12 600 – 10 300 aastat tagasi
- Joldiameri – 10 300 - 9 500 aastat tagasi
- Antsülusjärv – 9 500 – 8 000 aastat tagasi
- Mastogloiameri – 8 000 – 7 500 aastat tagasi
- Litoriinameri – 7 500 – 4 000 aastat tagasi
- Limneameri ja nüüdismeri – 4 000 – kuni tänapäevani.
Nüüdisaegse Läänemere ulatus ei erine oluliselt Limneamere omast. Jääaja järelnähuna kerkib maapind aeglaselt mere põhjaosas, sealhulgas ka Loode-Eesti rannikul.
Liigestatus
Läänemeri on tugevasti liigestatud rannajoonega sisemeri, mille suurimad lahed on Botnia laht ehk Põhjalaht (117 000 km2), Soome laht (296 000 km2) ja Liivi laht (18 100 km2). Läänemeres on arvukalt saari, eriti Rootsi ja Soome arhipelaagides ja Eesti läänerannikul. Rannajoone laadilt domineerib Rootsis ja Soomes skäärrand, Saksamaal, Poolas, Leedus ja Lätis liivarand ning Eestis murrutusrand (karbonaatkivimite ja moreeni alal).
Läänemere suuremad saared on Sjælland (7 016 km2), Gotland (3 001 km2), Fyn (2 976 km2), Saaremaa (2 673 km2), Öland (1 344 km2), Lolland (1 241 km2), Hiiumaa (968 km2) ja Rügen (926 km2).
Läänemere merealade piirid ja ingliskeelsed nimetused (Rahvusvahelise Hüdrograafiaorganisatsiooni Läänemere Hüdrograafiakomisjoni ettepanekul) on ära toodud kõrvaloleval kaardil.
Läänemere alajaotuste kaart
- Põhjalaht ehk Botnia laht - Pohjanlahti, Bottniska viken, Bay of Bothnia
- Kvark - Merenkurkku, Kvarken, The Quark
- Botnia meri - Selkämeri, Bottenhavet, Bothnia Sea
- Ahvenameri - Ahvenanmeri, Ålands hav, Åland Sea
- Saaristomeri - Saaristomeri, Skärgårdshavet, Archipelago Sea
- Soome laht - Suomenlahti, Finska viken, Gulf of Finland
- Läänemere põhjaosa - Northern Baltic
- Väinameri - -, Moonsundet, Väinameri
- Liivi laht - Rīgas jūras līcis, Riianlahti, Rigabukten, Gulf of Riga
- Läänemere keskosa - Baltic Central
- Läänemere kaguosa - South-Eastern Baltic
- Gdanski laht - Zatoka Gdańska, Danziger Bucht, Gulf of Gdansk
- Läänemere lääneosa - Western Baltic
- Sundi väin - Øresund, Öresund, The Sound
- Väike-Belt - Lille Bælt, The Little Belt
- Suur-Belt - Store Bælt, The Great Belt
- Kattegat - Kattegatt, Kattegat
Hüdroloogiline režiim
Läänemeri on riimveeline veekogu mille veebilansi olulise osa moodustab jõgede sissevool (kokku 14 000 m3/sek) ja sademete hulga domineerimine võrreldes aurumisega (+2 000 m3/sek). Soolase merevee sissevool Põhjamerest (soolsusega 35‰) on samas suurusjärgus mageda vee juurdevooluga (jõed ja sademed), mille tulemusena kujuneb välja suhteliselt stabiilne riimveelisus (8-10‰), kusjuures soolsus väheneb eemaldumisel Taani väinadest. Taani väinades on pinnasekihi soolsus 8-10‰, Läänemere avaosas 6-7‰ ning see väheneb 1-2‰ Soome ja Botnia lahe sopis.
Soolsuse vertikaalsuunaline erinevus on märkimisväärne, kusjuures soolsuse hüppekiht (halokliin) paikneb 30 meetri (mere lõunaosas) kuni 70 meetri (Soome lahes) sügavuses ning soolsus allpool hüppekihti muutub vahemikus 10-16‰ vähenedes seejuures reeglina põhja suunas.
Läänemerre suubuvatest jõgedest on suurima jõgikonnaga ja sellest tulenevalt ka suurima vooluhulgaga alljärgnevad jõed:
- Neeva jõgikond 281 000 km2
- Visla jõgikond 194 000 km2
- Oder jõgikond 118 000 km2
- Nemunas jõgikond 98 200 km2
- Daugava jõgikond 87 900 km2
- Narva jõgikond 56 200 km2
Läänemere pinnatemperatuur on:
- mere lõunaosas: suvel 16-18ºC, sügisel 9ºC, talvel 2-3ºC
- mere põhjaosas: suvel 13-15ºC, sügisel 6-7ºC, talvel: 0ºC või külmem.
Läänemere põhjakihtides (allpool halokliini) on temperatuur aastaringselt ca 5ºC. Sooja aastaaja algperioodil pinnavete soojenemisel päiksekiirguse toimel moodustub temperatuuri hüppekiht (termokliin), mis perioodi kestel langeb allapoole ja stabiliseerub 20-30 meetri sügavusel. Tänu temperatuuri hüppekihile võivad rannikumeres sõltuvalt tuule suunast (merelt maale või vastupidi) suveperioodil esineda olulised temperatuuri kõikumised. Eriti iseloomulik on see Soome lahe rannikul, kus maatuulte korral tänu tõusikvoolule (inglise upwelling) võib temperatuur poole ööpäeva jooksul langeda kümnekonna kraadi võrra.
Läänemere hoovused ja veetase
Läänemere üldisele tsirkulatsioonile avaldab olulist mõju jõgede sissevool ja veevahetus Põhjamerega, mistõttu pikaajaliste keskmiste hulgas domineerib antitsükloniline (vastu kellaosuti liikumise suunda) tsirkulatsioon. See tähendab, et mere idarannikul on hoovused suunatud põhja poole, Soome lahe lõunarannikul itta, Soome lahe põhjarannikul läände ja Rootsi rannikul lõunasse. Tegelik hoovuste pilt on aga palju keerulisem ja sõltub olulisel määral tuule suunast ja tugevusest.
Läänemere veetaseme kõikumise olulisemaid mõjutajaid on tuul. Tugeva ja kestva läänetuulega kerkib veetase mere idaosas ja langeb lääneosas ning vastupidi. Tuulest tingituna tõusis veetase 1824. aastal Neeva suudmealal 4,1 meetrini ja Pärnus 1967. aastal 2,53 meetrit üle keskmise. Lainekõrgus on enamasti 1-3 meetrit, tugeva tormi ajal võib lainekõrgus avamerel ulatuda 10 meetrini, Soome lahes 6 meetrini ja Liivi lahes 3 meetrini. Loodete mõju Läänemere veetasemele ei ole märkimisväärne, kõikumine ei ületa 10 cm.
Jääkate
Keskmiselt võib jäätuda kuni 45% kogu Läänemere pindalast. Tüüpiliselt on jääga kaetud külmal aastaajal Botnia, Soome ja Liivi lahed ning Väinameri, samuti Stokholmi ja Ahvenamaa saarestikud. Ülejäänud merealad normaalsel talvel üldjuhul ei jäätu, välja arvatud kitsad ja madalaveelised lahed. Jääkatte maksimum on veebruaris-märtsis, kusjuures jääkatte paksus Põhjalahe põhjaosas ulatub kuni 70 cm-ni. Soome ja Liivi lahe külmumine algab jaanuari teisel poolel. Eriti külmadel talvedel võib Läänemeri olla tervikuna jääga kaetud. Viimati juhtus see 1987. aastal.
Elustik
Läänemere põhjataimestik on liigivaene. Eesti rannikuvetes on määratud 15 taimeliiki ja 87 eri liiki vetikaid, sealhulgas sini-, rohe-, mänd-, pruun- ja punavetikat. Üks iseloomulikumaid põhjataimi on põisadru. Punavetikatest on tuntuim harilik agarik, mida kasutatakse tööstuslikult agar-agari tootmiseks.
Läänemere loomastik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage. Peamised püügikalad on räim, kilu, tursk ja lest. Imetajatest leidub Läänemeres hallhülgeid ja viigrit.
Helsingi konventsioon
1974. aastal kirjutati esmakordselt maailma ajaloos alla kokkuleppele, milles kõik merd ümbritsevad reostusallikad olid võetud ühe kokkuleppe objektiks. See seitsme Läänemerd ümbritseva riigi allkirjastatud konventsioon jõustus 3. mail 1980.
Arvestades poliitilisi, rahvusvahelise õiguse ja keskkonnakaitse muutusi ning arenguid kirjutasid Läänemere riigid ja Euroopa Liit 1992. aastal alla uuele kokkuleppele, mis jõustus 17. jaanuaril 2000. Kokkulepe eesmärk on kaitsta Läänemere keskkonda, sealhulgas merepõhja igasuguse reostuse eest. Kokkuleppe juhtiv organ on Helsingi Komisjon ehk HELCOM.
Allikad ja viited
- 1. Wikipedia Commonsi pildipank
- 2. Anto Raukas. Eesti loodus. Valgus ja Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 1995, lk. 218-238
- 3. Mereleksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 1996, lk. 232-235
- 4. Eesti Entsüklopeedia, 6. köide, lk. 33-34
- 5. Ahto Järvekülg ja I. Veldre. Elu Läänemeres. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1963.
Vaata ka
Täiendavat informatsiooni võib leida järgmiste märksõnade abil:
- Baltic region
- Baltic Sea Action Group (BSAG)
- Council of the Baltic Sea States
- List of cities and towns around the Baltic Sea
- List of rivers of the Baltic Sea
- M/V Estonia
- Nord Stream
- Northern Europe
- Ports of the Baltic Sea
- SS Cap Arcona
- Wilhelm Gustloff (ship)
Välislingid
- Baltic Sea clickable map and details.
- Protect the Baltic Sea while its still not too late.
- The Baltic Sea Portal – a site maintained by the Finnish Institute of Marine Research (FIMR) (in English, Finnish, Swedish and Estonian)
- Baltic Nest Institute
- Encyclopedia of Baltic History
- Old shipwrecks in the Baltic
- How the Baltic Sea was changing – Prehistory of the Baltic from the Polish Geological Institute
- Late Weichselian and Holocene shore displacement history of the Baltic Sea in Finland – more prehistory of the Baltic from the Department of Geography of the University of Helsinki
- Baltic Environmental Atlas: Interactive map of the Baltic Sea region
- Can a New Cleanup Plan Save the Sea? – spiegel.de
- List of all ferry lines in the Baltic Sea (Läänemere laevaliinide nimekiri).
- Baltic Marine Environment Protection Commission (HELCOM)
- Talvenavigatsiooni koduleht Baltice.org
- Baltic Sea Wind – Mere ilmateade
- Ostseeflug – Lühifilm (55')Saksamaa rannajoonest ja linnadest Läänemere ääres.
Autor: Vaido Kraav