Alfred Pontak

Alfred Pontak (1899-1941) oli Eesti mereväeohvitser, kaptenmajor.

Alfred Pontak

Alfred Roman Friedrich Pontak sündis 30. detsembril (vkj 18. detsembril) 1899 Kiievi kubermangus Skvira maakonna Thorivka külas (Тхорівка) Viljandimaalt Võisiku vallast väljarännanud viinapõletaja Roman Hermann Friedrich ja Tallinnast pärit Natalie Antonie Alide Pontaki (sünd Luisk) perekonnas. Õde Wanda (abielus Taru) sündis 21. septembril 1901. Eestisse tagasituleku aeg pole teada.

• 1919 lõpetas Tallinna Vene gümnaasiumi 8. klassi.
• Eesti Vabadussõja ajal astus vabatahtlikult kaitseväkke, võitles soomusrongil nr 3, sai kaks korda haavata.
• 1919 1. detsembrist viidi üle Sõjakooli mereväe klassi.
• Abiellus Tallinnas 15. märtsil 1925 Pärnus 3. novembril 1902 sündinud Auguste Toporovskajaga.
• 1935. aasta atesteerimisel leidis Merejõudude juhataja, mereväekapten W. Grenz, et on sobiv allveelaeva komandöriks.
• 1936. 1. septembrist allveeleava KALEV komandör. 1. jaanuaril 1941 vabastati teenistusest.
• Töötas ENSV rahvakomissaride nõukogu kehakultuuri- ja spordisektsiooni purjespordi instruktori abina.
• Väidetavalt lasti 4. juulil 1941 Tallinnas maha, kuna keeldus koostööst enamlastega ja ütles ülekuulajaile otse näkku oma arvamuse nõukogulaste tegevusest Eestis [2]. Võimalik, et kaptenmajor A. Pontak oli üks 1941-1942 Pirita-Kosel välja kaevatud ja hiljem Liiva kalmistule maetud, kuid seni tundmatuist mõrvaohvreist.
• Võõrkeeltest valdas inglise, vene ja saksa keelt.

Õpingud

• (allikad 4 ja 5)
• 1919 - lõpetas Tallinna Vene gümnaasiumi 8. klassi.
• 1919 - 1. detsembril alustas õpinguid sõjakoolis.
• 1921 - 20. detsembril lõpetas Mereväe kadettide kooli rahuaegse kursuse, ülendatud nooremleitnandiks.
• 1923 - 12. juunist 11. novembrini õppelaeval VILJANDI õppesõidul.
• 1923 - 1. novembrist 15. märtsini võttis osa miini-torpeedoohvitseride kursustest.
• 1926 - 14. augustist 11. detsembrini Suurbritannias allveelaevnike kursustel.
• 1927 - 30. mail lõpetas Suurbritannias elektri-, miini- ja torpeedoala kursused.
• 1927 - 10. oktoobrist 23. novembrini Sõjaväe ühendatud õppeasutuses gaasikitse instruktorite ettevalmistemise kursustel, lõpetas hindega “hea”.
• 1929 - 4. veeruarist 12. aprillini miiniala kursuste lektor.
• 1930 - 19. maist 1. septembrini stažeeris Läti allveelaevadel
• 1932 - 2. maist 7. juunini miiniasjanduse lektor Mererekindluse aspirantide ettevalmistuskursustel
• 1933 - 15. juunist kuni 16. detsembrini stažeeris Soome kaitselaevastikus.
• 1938 - 24. aprillil lõpetas mereväeohvitseride täienduskursused.

Teenistus Eesti Kaitseväes

• (allikad 4 ja 5)
• 1919 - 24. jaanuaril ilmus vabatahtlikult teenistusse ja määrati laiarööpmelise soomusrongi nr. 3 luurajate salka reamehena.
• 1919 - 28. jaanuaril sai lahingus Sangaste jaama juures haavata.
• 1919 - 10. märtsist uuesti rivis.
• 1919 - 31. märtsil sai lahingus Belohvostovi küla juures teistkordselt haavata, hospitaliseeriti.
• 1919 - 1. juunist kustutatud l/r soomusrongi nr. 3 nimistust.
• 1919 - 6. juulil määratud juuniorina Tallinna Kooliõpilaste pataljoni 3. roodu. Eesliini teenistus 5 kuud 12. päeva; tagalateenistus 9 kuud 25 päeva.
• 1919 - 1. detsembrist üle viidud Sõjakooli mereväe klassi kadetina.
• 1920 - 16. märtsil autasustatud II liigi III järgu Vabadusristiga.
• 1920 - 17. septembrist Sõjakooli mereväe klassi likvideerimise tõttu üle viidud Merejõudude juhataja käsutusse.
• 1920 - 9. oktoobrist viidud üle Mereväe kadettide kooli reajaoskonna kadetiks.
• 1921 - 21. septembril annetatud (vabariigi valitsuse otsus 20. juunist) tasuta maa normaaltalu suuruses.
• 1921 - 20. detsembril lõpetas Mereväe kadettide kooli rahuaegse kursuse, ülendati nooremleitnandiks (vanusega 9. oktoobrist 1920) ja määrati suurtükilaeva MARDUS vahiülemaks.
• 1922 - 17. juunist määratud suurtükilaeva LEMBIT rooduülemaks.
• 1922 - 24. juunil autasustati Eesti Vabadussõja mälestusmärgiga.
• 1922 - 28. detsembrist suurtükilaeva LEMBIT vanema suurtükiohvitseri ajutine kohusetäitja ja ühtlasi roodu komandör.
• 1923 - 26. märtsil autasustati rahalise autasuga 10 000 EMK.
• 1923 - 9. maist õppesõidus õppelaeval VILJANDI.
• 1923 - 1. oktoobrist määrati Läänemere laevastiku divisjoni adjutandiks.
• 1924 - 12. jaanuarist määrati miiniristleja LENNUK kompaniiülema ajutiseks kohusetäitjaks, jäi samas ka divisjoni adjutandiks.
• 1924 - 2. mail määrati miiniristleja LENNUK noorema miiniohvitseri ajutiseks kohusetäitjaks, jäi samas ka divisjoni adjutandiks.
• 1925 - 1. veebruarist määrati miiniristleja LENNUK miini-torpeedoala spetsialisti abi kohusetäitjaks.
• 1925 - 19. aprillist määrati torpeedolaeva SULEV spetsialisti ajutiseks kohusetäitjaks.
• 1925 - 1. juunist määrati miiniristleja LENNUK kompaniiülemaks, jäi samas ka SULEVi spetsialisti kohusetäitjaks.
• 1925 - 25. novembril ülendatud mereväeleitnandiks (vanusega alates 1. jaanuarist 1925).
• 1926 - 6. jaanuarist määrati torpeedolaeva SULEV komandöri abi ajutiseks kohusetäitjaks.
• 1926 - 1. maist määrati miiniristleja VAMBOLA miiniohvitseri kohusetäitjaks.
• 1926 - 14. augustist saadeti Suurbritanniasse allveelaevnike kursustele.
• 1926 - 9. oktoobrist 12. detsembrini allveelaeval H-27 praktikal.
• 1926 - 11. detsembril lõpetas allveelaeva kursused.
• 1927 - 1. aprillist määrati torpeedolaeva SULEV komandöri abiks ja miiniohvitseri kohusetäitjaks.
• 1930 - 24. veebruaril ülendatud vanemleitnandiks (vanusega 1. jaanuarist 1929).
• 1930 - 20. maist 1. septembrini praktiseeris Läti allveelaevadel.
• 1933 - 15. juunist 16. detsembrini stažeeris Soome kaitselaevastikus.
• 1933 - 1. septembrist määratud Merejõudude staapi.
• 1933 - 29. jaanuarist määrati Mereväe õppekompaniisse.
• 1935 - 16. jaanuaril lähetati teenistusülesannete täitmiseks Suurbritanniasse.
• 1936 - 1. septembril määratud Merelaevastiku divisjoni allveelaeva KALEV komandöri kohusetäitjaks.
• 1937 - 1. juunil tõi allveelaeva KALEV Tallinna.
• 1938 - 24. veebruaril ülendati kaptenmajoriks, autasustati Kotkaristi IV klassi teenetemärgiga.
• 1938 - 8. detsembrist allveelaeva KALEV komandör.
• 1939 - 6. novembrist määrati Merelaevastiku divisjoni ajutiseks ülemaks.
• 1940 - 1. oktoobrist Merelaevastiku divisjoni likvideerimise järel viidud üle Merejõudude baasi ja määratud Merelaevastiku ja mereväe õppekompanii likvideerijaks.
• 1940 - 15. novembrist viidud üle Sõjavägede Varustusvalitsuse üldosakonda.
• 1941 - 1. jaanuarist vabastati sõjaväeteenistusest.
• 1941 - 3. märtsist värvati Punalipulise Balti Laevastiku luureosakonna informaatoriks, sai varjunimeks „Stark”.
• 1941 - 3. juunil keeldus edasisest koostööst agendina.
• 1941 - 24. juunil arreteeriti.
• 1941 - 2. juulil mõisteti § 58-1 põhjal mahalaskmisele.
• 1941 - 4. juulil lasti Alfred Pontak Tallinnas maha [7].

Vee all viibinud allveelaeval KALEV

• 1937 - 58 tundi 47 minutit
• 1938 - 109 tundi 36 minutit
• 1939 - 83 tundi 20 minutit

Ühiskondlik tegevus

• (allikad 4 ja 5)
• 1928 - 1. märtsist kuni 1. oktoobrini Mereväe Ekipaaži kohtu liige.
• 1932 - 23. veebruaril valiti Mereväe ohvitseride liitkogu juhatuse tagavaraliikmeks.
• 1933 - 22. detsembril valitud Mereväe ohvitseride aukohtu liikmeks 1934. aastaks.
• 1934 - 14. märtsil valiti Mereväe ohvitseride liitkogu juhatuse tagavaraliikmeks 1934. aastaks.
• 1934 - 1. juunist kuni 1. oktoobrini nimetati Sõjaringkonnakohtu ajutiseks liikmeks.
• 1938 - 24. märtsil valiti Mereväe ohvitseride liitkogu juhatuse liikmeks.
• 1938 - 21. detsembril valiti Merejõudude vanemohvitseride aukohtu tagavaraliikmeks.
• 1939 - 21. detsembril valiti Merejõudude ohvitseride aukohtu tagavaraliikmeks 1940. aastaks.
• 1940 - 5. juunil valiti Merejõudude ohvitseride aukohtu liikmeks.

Tunnustus

• (allikad 4 ja 5)
• 1920 - 21. veebruaril II liigi III järgu Vabadusrist
• 1921 - 21. septembril annetatud tasuta maa (normaaltalu)
• 1922 - 24. juunil Eesti Vabadussõja märk
• 1923 - 26. märtsil autasustatud 10 000 Eesti margaga
• 1938 - 24. veebruaril autasustati Kotkaristi IV klassi teenetemärgiga

Publikatsioonid

• Pontak, Alfred (koostaja) Whitehead'i 1912. a torpeedo kirjeldus ja juhend. Eesti Merejõudude Staap, 1927

Allikad

• [1] Kokk, R. Eesti Merejõudude allveelaevad ja allveelaevnikud. Koostaja T. Einberg. Elmatar, 2006
• [2] Oll, Arto. Kalev ja Lembit. Eesti allveelaevade lugu. Argo, 2017
• [3] Õunapuu, Virve. Vabadussõja võitleja Alfred Pontak. Kohila. Kohila ajaleht. 10. veebruar 2016
• [4] Морозов М. Э., Кулагин К. Л. "Англичане" в Красном флоте. Подводные лодки британской постройки в составе КБФ. Морская коллекция №10, 2008
• [4] ERA. 527.1.711 Kaptenmajor Pontak, Alfred teenistustoimik
• [5] ERA. 495. 1.193 Pontak, Roman Friedrich teenistuskiri
• [5] ERA. 3653.2.4306 Pontak, Alfred, “Raja63” Harjumaa, Kohila vald 1928-1940
• [6] https://www.ohtuleht.ee/4797/kapten-alfred-pontaki-traagiline-saatus
• [7] http://submarine-at-war.ru/boats/kalev.html

Autor: Jaan Lutt

Galerii

• 

  Vanemleitnant Alfred Pontak KALEVi sillas Põhjamere ületamisel 1937. aastal

• 

  Alfred Pontaki mälestuskivi Haapsalu vanal kalmistul