Erinevus lehekülje "Frihamn" redaktsioonide vahel
P (→Viited) |
P (→Välislingid) |
||
| 15. rida: | 15. rida: | ||
==Välislingid== | ==Välislingid== | ||
| + | *[https://www.stockholmshamnar.se/historia/platser/stockholm/frihamnen/kurt-lilja-berattar-om-frihamnen/ Kurt Lilja jutustus elust Frihamnis] (rootsikeelsed videod) | ||
[[Kategooria:Rootsi sadamad]] | [[Kategooria:Rootsi sadamad]] | ||
Redaktsioon: 4. detsember 2019, kell 00:41
Frihamn (rootsi keeles 'vabasadam') on sadam Stockholmis, osa kontsernist Stockholmi Sadamad.
Vabasadama aeg
Vabasadama avas Stockholmis kuningas Gustav V 1919. aastal, kuid alles 1926. aastal oli sadam valmis vastu võtma ookeani segalastilaevu ning laevu, mis tulid Vahemerelt ja Mustalt merelt. Frihamnist sai Stockholmi suurim ladustamissadam suurte ladude ja tõhusate kraandega. Seal olid külmutus- ja jahutusruumid ja elevaator. Teise maailmasõja ajal oli Frihamn riigi suurim ladu, kus hoiti mitmesuguseid toiduainevarusid.
Alles on aastail 1918-1926 ehitatud laod Magasin 1, 2 ja 3. 1927. aastal on ehitatud Banankompanieti hoone kontori ja pakkimissaalidega omaette kai ääres, tollal oli see Euroopa moodsaim. 1931. aastal ehitati Fordi auto- ja tagavaraosade ladu koos esitlussaali ja kontoriga, millele pärast Teist maailmasõda lisandus koostetehas.
Euroopa Liidu aeg
1990. aastate keskel loobuti vabasadama funkstioonist seoses Rootsi astumisega Euroopa Liitu 1995. aastal. Sestpeale tuli enamik kaupu ühisest vabakaubanduspiirkonnast.
Nüüdisajal peatub Frihamnis PRINCESS ANASTASIA ning Banankompanieti kai ääres peatuvad kruisilaevad ja ka konteinerilaevad kuni Norviki sadama valmimiseni.
Viited
Välislingid
- Kurt Lilja jutustus elust Frihamnis (rootsikeelsed videod)
