Erinevus lehekülje "Frihamn" redaktsioonide vahel
(→Vabasadama aeg) |
(→Euroopa Liidu aeg: ajakohastatud) |
||
| (ei näidata sama kasutaja 5 vahepealset redaktsiooni) | |||
| 4. rida: | 4. rida: | ||
Vabasadama avas Stockholmis kuningas Gustav V 1919. aastal, kuid alles 1926. aastal oli sadam valmis vastu võtma ookeani segalastilaevu ning [[laev]]u, mis tulid Vahemerelt ja Mustalt merelt. Frihamnist sai Stockholmi suurim ladustamissadam suurte ladude ja tõhusate kraandega. Seal olid külmutus- ja jahutusruumid ja elevaator. Teise maailmasõja ajal oli Frihamn riigi suurim ladu, kus hoiti mitmesuguseid toiduainevarusid. | Vabasadama avas Stockholmis kuningas Gustav V 1919. aastal, kuid alles 1926. aastal oli sadam valmis vastu võtma ookeani segalastilaevu ning [[laev]]u, mis tulid Vahemerelt ja Mustalt merelt. Frihamnist sai Stockholmi suurim ladustamissadam suurte ladude ja tõhusate kraandega. Seal olid külmutus- ja jahutusruumid ja elevaator. Teise maailmasõja ajal oli Frihamn riigi suurim ladu, kus hoiti mitmesuguseid toiduainevarusid. | ||
| − | Alles on aastail 1918-1926 ehitatud laod Magasin 1, 2 ja 3. 1927. aastal on ehitatud Banankompanieti hoone kontori ja pakkimissaalidega omaette [[kai]] ääres, tollal oli see Euroopa moodsaim. 1931. aastal ehitati Fordi auto- ja tagavaraosade ladu koos esitlussaali ja kontoriga, millele pärast Teist maailmasõda lisandus koostetehas.<ref>En frizon för allt från bananer till bilar. [[Via Stockholms Hamnar]] 2019, nr 3</ref> | + | Alles on aastail 1918-1926 ehitatud laod Magasin 1, 2 ja 3. 1927. aastal on ehitatud Banankompanieti (Banaanikompanii) hoone kontori ja pakkimissaalidega omaette [[kai]] ääres, tollal oli see Euroopa moodsaim. 1931. aastal ehitati Fordi auto- ja tagavaraosade ladu koos esitlussaali ja kontoriga, millele pärast Teist maailmasõda lisandus koostetehas.<ref>En frizon för allt från bananer till bilar. [[Via Stockholms Hamnar]] 2019, nr 3</ref> |
Sadama territooriumil oli ka elamuid. Ühe tuntuma elaniku järgi on nimetatud Liljas Gata - Lilja tänav. Seal elas 1946. aastal sündinud Kurt Lilja, tänav sai nime ta isa järgi. Kurt Lilja töötas Frihamnis, kuni läks 2011. aastal pensionile.<ref>Katarina Brandt. Minnen från Frihamnen. [[Via Stockholms Hamnar]] 2019, nr 3 (rootsi keeles)</ref> | Sadama territooriumil oli ka elamuid. Ühe tuntuma elaniku järgi on nimetatud Liljas Gata - Lilja tänav. Seal elas 1946. aastal sündinud Kurt Lilja, tänav sai nime ta isa järgi. Kurt Lilja töötas Frihamnis, kuni läks 2011. aastal pensionile.<ref>Katarina Brandt. Minnen från Frihamnen. [[Via Stockholms Hamnar]] 2019, nr 3 (rootsi keeles)</ref> | ||
==Euroopa Liidu aeg== | ==Euroopa Liidu aeg== | ||
| − | 1990. aastate keskel loobuti vabasadama | + | 1990. aastate keskel loobuti vabasadama funktsioonist seoses Rootsi astumisega Euroopa Liitu 1995. aastal. Sestpeale tuli enamik kaupu ühisest vabakaubanduspiirkonnast. Banankompanieti kai ääres peatuvad [[kruisilaev]]ad, 2009. aastal valmis kruisiterminal. Seal laaditi-lossiti ka [[konteinerilaev]]u kuni [[Norviki sadam]]a valmimiseni, viimane konteinerilaev lahkus Frihamnist 1. juunil 2020<ref>[https://www.stockholmshamnar.se/om-oss/nyheter/2020/sista-containerfartyget-har-lamnat-stockholms-frihamn/ Viimane konteinerilaev lahkus Stockholmi vabasadamast] (rootsi keeles)</ref> |
| − | + | Tänapäeval on enamik sadamaladusid välja üüritud, seal tegutsevad Nasdaq OMX, filmistuudio jm ettevõtted. Suurem endine laohoone Magasin 3 renditi ettevõttele Workaround, mis allrendib ettevõtteile ja ka väikeettevõtjaile rendikontoripinda. Banankompanieti hoonesse on plaanitud restoran ja meeleleahutusasutused. | |
| + | |||
| + | ==Parvlaevaliinid== | ||
| + | 1986. aastal avati väike Balti terminal, et võtta vastu Peterburist saabunud laevu.<ref>[https://www.stockholmshamnar.se/historia/platser/stockholm/frihamnen/ Frihamni ajalugu Stockholmi Sadamate kodulehel] (rootsi keeles)</ref> | ||
| + | |||
| + | Juunis 1990 avati ümberehitatud Magasin 2, sellest tellishoonest oli saanud Tallinnterminalen - Tallinna terminal, seal sildus [[Tallinna-Stockholmi laevaliin]]il alustanud [[NORD ESTONIA]]. Samas seisid hiljem [[ESTONIA (parvlaev)|ESTONIA]] ja järgmised Tallinna-liini laevad, kuni kõik [[Tallink]]i laevad hakkasid väljuma [[Värtahamn]]ist. | ||
| + | |||
| + | Magasin 2st ehitati pikk koridor, mida mööda pääsesid alates 2002. aastast laevale Riia-liini reisijad. Varasemad Riia ja Klaipeda [[liinilaev]]ad olid seisnud Banankompanieti kai ääres. | ||
| + | |||
| + | Nüüdisajal peatub Frihamnis [[PRINCESS ANASTASIA]] ja Magasin 2 ülemistele korrustele kolis Stockholmi Sadamate peakontor. | ||
==Viited== | ==Viited== | ||
Viimane redaktsioon: 20. juuni 2020, kell 00:10
Frihamn (rootsi keeles 'vabasadam') on sadam Stockholmis, osa kontsernist Stockholmi Sadamad.
Vabasadama aeg
Vabasadama avas Stockholmis kuningas Gustav V 1919. aastal, kuid alles 1926. aastal oli sadam valmis vastu võtma ookeani segalastilaevu ning laevu, mis tulid Vahemerelt ja Mustalt merelt. Frihamnist sai Stockholmi suurim ladustamissadam suurte ladude ja tõhusate kraandega. Seal olid külmutus- ja jahutusruumid ja elevaator. Teise maailmasõja ajal oli Frihamn riigi suurim ladu, kus hoiti mitmesuguseid toiduainevarusid.
Alles on aastail 1918-1926 ehitatud laod Magasin 1, 2 ja 3. 1927. aastal on ehitatud Banankompanieti (Banaanikompanii) hoone kontori ja pakkimissaalidega omaette kai ääres, tollal oli see Euroopa moodsaim. 1931. aastal ehitati Fordi auto- ja tagavaraosade ladu koos esitlussaali ja kontoriga, millele pärast Teist maailmasõda lisandus koostetehas.[1]
Sadama territooriumil oli ka elamuid. Ühe tuntuma elaniku järgi on nimetatud Liljas Gata - Lilja tänav. Seal elas 1946. aastal sündinud Kurt Lilja, tänav sai nime ta isa järgi. Kurt Lilja töötas Frihamnis, kuni läks 2011. aastal pensionile.[2]
Euroopa Liidu aeg
1990. aastate keskel loobuti vabasadama funktsioonist seoses Rootsi astumisega Euroopa Liitu 1995. aastal. Sestpeale tuli enamik kaupu ühisest vabakaubanduspiirkonnast. Banankompanieti kai ääres peatuvad kruisilaevad, 2009. aastal valmis kruisiterminal. Seal laaditi-lossiti ka konteinerilaevu kuni Norviki sadama valmimiseni, viimane konteinerilaev lahkus Frihamnist 1. juunil 2020[3]
Tänapäeval on enamik sadamaladusid välja üüritud, seal tegutsevad Nasdaq OMX, filmistuudio jm ettevõtted. Suurem endine laohoone Magasin 3 renditi ettevõttele Workaround, mis allrendib ettevõtteile ja ka väikeettevõtjaile rendikontoripinda. Banankompanieti hoonesse on plaanitud restoran ja meeleleahutusasutused.
Parvlaevaliinid
1986. aastal avati väike Balti terminal, et võtta vastu Peterburist saabunud laevu.[4]
Juunis 1990 avati ümberehitatud Magasin 2, sellest tellishoonest oli saanud Tallinnterminalen - Tallinna terminal, seal sildus Tallinna-Stockholmi laevaliinil alustanud NORD ESTONIA. Samas seisid hiljem ESTONIA ja järgmised Tallinna-liini laevad, kuni kõik Tallinki laevad hakkasid väljuma Värtahamnist.
Magasin 2st ehitati pikk koridor, mida mööda pääsesid alates 2002. aastast laevale Riia-liini reisijad. Varasemad Riia ja Klaipeda liinilaevad olid seisnud Banankompanieti kai ääres.
Nüüdisajal peatub Frihamnis PRINCESS ANASTASIA ja Magasin 2 ülemistele korrustele kolis Stockholmi Sadamate peakontor.
Viited
- ↑ En frizon för allt från bananer till bilar. Via Stockholms Hamnar 2019, nr 3
- ↑ Katarina Brandt. Minnen från Frihamnen. Via Stockholms Hamnar 2019, nr 3 (rootsi keeles)
- ↑ Viimane konteinerilaev lahkus Stockholmi vabasadamast (rootsi keeles)
- ↑ Frihamni ajalugu Stockholmi Sadamate kodulehel (rootsi keeles)
Välislingid
- Kurt Lilja jutustus elust Frihamnis (rootsikeelsed videod)
