Erinevus lehekülje "ESTONIA (parvlaev)" redaktsioonide vahel
(→Eesti lipu all) |
(mahutavused parandatud/täiendatud) |
||
| (ei näidata 3 kasutaja 21 vahepealset redaktsiooni) | |||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{Laeva andmed | {{Laeva andmed | ||
| − | | Pilt = | + | | Pilt = Fartygsmodell-ESTONIA. 2010 - Sjöhistoriska museet - SM 28910.tif |
| − | | Pildiallkiri = ESTONIA | + | | Pildiallkiri = ESTONIA mudel |
| Nimi = VIKING SALLY (1980–1990)<br>SILJA STAR (1990–1991)<br>WASA KING (1991-1993)<br>'''ESTONIA''' | | Nimi = VIKING SALLY (1980–1990)<br>SILJA STAR (1990–1991)<br>WASA KING (1991-1993)<br>'''ESTONIA''' | ||
| Pardanumber = | | Pardanumber = | ||
| 54. rida: | 54. rida: | ||
| Puhas kandevõime = 2935 t | | Puhas kandevõime = 2935 t | ||
| Täielik kandevõime = | | Täielik kandevõime = | ||
| − | | Registertonnaaž = | + | | Registertonnaaž = BRT: 15 598,29 rt<br>NRT: 8 393,81 rt |
| − | | Kogumahutavus = | + | | Kogumahutavus = 21 794 (29. august 1994 ITC) |
| − | | Puhasmahutavus = | + | | Puhasmahutavus = 10 428 (29. august 1994 ITC) |
| Kiirus = 21 sõlme | | Kiirus = 21 sõlme | ||
| Ekspluatatsioonikiirus = 17 sõlme | | Ekspluatatsioonikiirus = 17 sõlme | ||
| 109. rida: | 109. rida: | ||
| Taavetid = | | Taavetid = | ||
}} | }} | ||
| − | ESTONIA oli Eesti [[parvlaev]], mis oli ehitatud 1980. aastal [[Meyer Werft]]i laevatehases Papenburgis Saksamaal. Laeva varasemad nimed olid | + | '''ESTONIA''' oli Eesti [[parvlaev]], mis oli ehitatud 1980. aastal [[Meyer Werft]]i laevatehases Papenburgis Saksamaal. Laeva varasemad nimed olid VIKING SALLY (1980–1990), SILJA STAR (1990–1991) ja WASA KING (1991-1993). [[Eesti Merelaevandus]] ja [[Nordström & Thulin]] ostsid laeva [[Estline]]'i [[Tallinn-Stockholmi laevaliin|Tallinn-Stockholmi liini]] jaoks. Estonia alustas liiniliiklust Eesti lipu all 2. veebruaril 1993. |
==Ajalugu== | ==Ajalugu== | ||
===Soome lipu all=== | ===Soome lipu all=== | ||
| − | 29. juunil 1980 võttis VIKING SALLY nime all laevatehaselt vastu Rederiaktiebolaget Sally, üks kolmest konsortsiumi [[Viking Line]] osalisest. VIKING SALLY oli tollal Läänemere suuruselt teine laev [[FINNJET]]i järel. Laev hakkas sõitma liinil Turu-Stockholm. 1986. aastal läks laeva omandiõigus üle [[Silja Line]]´i omanikkontsernile EffJohn, kuid laev jäi Viking Line´i laevastikku. | + | 29. juunil 1980 võttis '''VIKING SALLY''' nime all laevatehaselt vastu Rederiaktiebolaget Sally, üks kolmest konsortsiumi [[Viking Line]] osalisest. VIKING SALLY oli tollal Läänemere suuruselt teine laev [[FINNJET]]i järel. Laev hakkas sõitma liinil Turu-Stockholm. 1986. aastal läks laeva omandiõigus üle [[Silja Line]]´i omanikkontsernile EffJohn, kuid laev jäi Viking Line´i laevastikku. |
| − | Aprillis 1990 võttis Silja Line laeva ekspluateerimise üle ning see jätkas sõitmist Turu-Stockholmi liinil, kuid sai uue nime SILJA STAR. | + | Aprillis 1990 võttis Silja Line laeva ekspluateerimise üle ning see jätkas sõitmist Turu-Stockholmi liinil, kuid sai uue nime '''SILJA STAR'''. |
| − | Jaanuaris 1991 viidi laev üle Effjohni teise tütarfirma Wasa Line koosseisu ning see hakkas WASA | + | Jaanuaris 1991 viidi laev üle Effjohni teise tütarfirma Wasa Line koosseisu ning see hakkas '''WASA KING'''i nime all sõitma liinil Vaasa-Umeå. Sel liinil sõitis WASA KING kuni müügini Eesti lipu alla. |
| − | Alates | + | Alates üleandmisest kuni 14. jaanuarini 1993 kandis laev Soome lippu ja oli Soome järelevalve all. |
===Eesti lipu all=== | ===Eesti lipu all=== | ||
| − | 15. jaanuaril 1993 anti laev üle firmale Estline Marine Company Ltd. ning et rahuldada laevaostu finantseerinud panga hüpoteeginõudeid, registreeriti Küprose laevaregistris. Estline Marine Company omanikud olid võrdsetes osades [[Eesti Merelaevandus]] ja [[Nordström & Thulin]]. Uueks nimeks sai ESTONIA. Järgmisel päeval tuli laev Tallinna, kus seda hakati ette valmistama sõiduks liinil Tallinn-Stockholm. | + | 15. jaanuaril 1993 anti laev üle firmale Estline Marine Company Ltd. ning et rahuldada laevaostu finantseerinud panga hüpoteeginõudeid, registreeriti Küprose laevaregistris. Estline Marine Company omanikud olid võrdsetes osades [[Eesti Merelaevandus]] ja [[Nordström & Thulin]]. Uueks nimeks sai '''ESTONIA'''. Järgmisel päeval tuli laev Tallinna, kus seda hakati ette valmistama sõiduks liinil Tallinn-Stockholm. |
Laev prahiti [[laevapereta prahtimine|laevapereta prahtimise]] lepingu kohaselt [[Estline]]´ile (toona E-Liini ASi nime all). ESTONIA mänedžmendi leping sõlmiti Eesti Merelaevandusega, see sõlmis omakorda tehnilise mänedžmendi lepingu Nordström & Thulin AB-ga. ESTONIA igapäevase tehnilise korrashoiuga tegeles üks superintendant ja üks müügijuht Stockholmis. | Laev prahiti [[laevapereta prahtimine|laevapereta prahtimise]] lepingu kohaselt [[Estline]]´ile (toona E-Liini ASi nime all). ESTONIA mänedžmendi leping sõlmiti Eesti Merelaevandusega, see sõlmis omakorda tehnilise mänedžmendi lepingu Nordström & Thulin AB-ga. ESTONIA igapäevase tehnilise korrashoiuga tegeles üks superintendant ja üks müügijuht Stockholmis. | ||
| − | + | Jaanuaris Tallinnas ja veebruari algul Stockholmis kontrollis Rootsi Mereadministratsioon ESTONIAt ja laevapere oskusi ning laev alustas liiniliiklust. | |
==Laevahukk== | ==Laevahukk== | ||
| + | ESTONIA hukkus liinireisil teel Tallinnast Stockholmi 28. septembril 1994 kell 1.50. [[Vrakk|Vraki]] asukoht on 59°22,9' N, 21°41' E. [[Visiir]], mis merepõhjast üles tõsteti, asus 59°23' N ja 21°39,2' E, umbes ühe miili kaugusel vrakist lääne pool. | ||
| + | |||
| + | Laevahuku põhjustas lainelöökide tõttu lahti murdunud visiir, mis tõmbas lahti sellega seotud [[ramp|rambi]] ning avas vee pääsu autotekile, mis tekitas tugeva [[kreen]]i, mistõttu laev kaotas [[püstivus]]e. Laevalt antud ''[[mayday]]''-signaali võtsid vastu 14 laeva- või kaldaraadiojaama, sh Turu [[MRCC]], mis asus päästeoperatsiooni juhtima. | ||
| + | |||
| + | Pardal oli 989 inimest, neist 803 olid reisijad. [[Munsterroll]]is oli 186 inimest. Neist 149 kuulus tegeliku [[laevapere]] hulka, neil oli parajasti kahenädalase vahetuse eelviimane tööpäev. Lisaks olid munsterrollis 6 praktikanti, 18 esinejat, 9 nõuandjat ja 4 teise laevapere liiget, sh teise laevapere kapten. Öösel ja varahommikul päästsid kopterid ja appi rutanud laevad 138 inimest, kellest üks hiljem haiglas suri. Samal päeval ja kahel järgneval päeval toodi merest välja 92 surnukeha. Enamik neist, kes kadunudks jäi, on koos laevaga merepõhjas. | ||
==Mälestusmärgid== | ==Mälestusmärgid== | ||
| − | [[Pilt:Estonia_sein_Stockholmis.jpg|thumb| | + | [[Pilt:Estonia_sein_Stockholmis.jpg|thumb|right|Osa mälestusmärgist Estonial hukkunuile Stockholmis vana meremeeste kalmistu kõrval]] |
| + | |||
Laevahukus hukkunutele on püstitatud mälestusmärgid | Laevahukus hukkunutele on püstitatud mälestusmärgid | ||
*Tallinnas Rannavärava mäel | *Tallinnas Rannavärava mäel | ||
| 139. rida: | 145. rida: | ||
*Võrus Katariina kiriku juures | *Võrus Katariina kiriku juures | ||
*Stockholmis Djurgårdenis VASA muuseumi lähedal | *Stockholmis Djurgårdenis VASA muuseumi lähedal | ||
| + | |||
| + | ==Alternatiiv- ja vandenõuteooriad== | ||
| + | {{vaata|Eksiarvamusi ESTONIA hukust}} | ||
| + | Parvlaeva ESTONIA hukk ja sellele järgnenud sündmused on toonud kaasa rohkelt meediakajastust ning arvukalt alternatiiv- ja vandenõuteooriaid. | ||
| + | |||
| + | ==Vaata ka== | ||
| + | *[[Eksiarvamusi ESTONIA hukust]] | ||
==Kirjandus== | ==Kirjandus== | ||
| − | *Lõpparuanne, mis käsitleb reisiparvlaeva ML Estonia hukku Läänemeres 29. septembril 1994. a. Tallinn 1998 | + | Raamatud on ilmumise järjekorras. Vandenõuteooriad esitavad või autorite tuvastatavaid huvisid kaitsevad järgmiste autorite raamatud: Anders Björkman, Kent Härstedt, Anders Jörle-Anders Hellberg, Jutta Rabe, Stefan Torssell, Drew Wilson, Henning Witte. |
| + | |||
| + | ===Eesti keeles=== | ||
| + | *Lõpparuanne, mis käsitleb reisiparvlaeva ML Estonia hukku Läänemeres 29. septembril 1994. a. Tallinn 1998. ISBN 9985-60-531-4 | ||
*Mayday Estonia. Tragöödia Läänemerel. BNS 1994 | *Mayday Estonia. Tragöödia Läänemerel. BNS 1994 | ||
*Miks Estonia? Eesti Ekspress, Tallinn, 1994 | *Miks Estonia? Eesti Ekspress, Tallinn, 1994 | ||
*Mayday Estonia II. Aasta hiljem. BNS 1995 | *Mayday Estonia II. Aasta hiljem. BNS 1995 | ||
| + | *M/S Estonia. Estline 1995 | ||
*Härstedt, Kent. See, mida ei saanud juhtuda: jutustus Estonia katastroofist. Tallinn 1996. ISBN 5-460-00210-9 | *Härstedt, Kent. See, mida ei saanud juhtuda: jutustus Estonia katastroofist. Tallinn 1996. ISBN 5-460-00210-9 | ||
*Andi Meister. Lõpetamata logiraamat. Tallinn 1997. ISBN 9985-883-01-2 | *Andi Meister. Lõpetamata logiraamat. Tallinn 1997. ISBN 9985-883-01-2 | ||
| 153. rida: | 170. rida: | ||
*M/S Estonia in memoriam. Tammerraamat 2004 | *M/S Estonia in memoriam. Tammerraamat 2004 | ||
*Drew Wilson. Auk: parvlaeva "Estonia" hukust 28. septembril 1994. a. teise nurga alt. Tallinn 2008. ISBN 9789-949-15785-3 | *Drew Wilson. Auk: parvlaeva "Estonia" hukust 28. septembril 1994. a. teise nurga alt. Tallinn 2008. ISBN 9789-949-15785-3 | ||
| − | *Einar Ellermaa, Inge Pitsner. Estonia inimesed. 20 aastat pärast laevahukku. Tallinn 2014. ISBN | + | *Einar Ellermaa, Inge Pitsner. Estonia inimesed. 20 aastat pärast laevahukku. Tallinn 2014. ISBN 978-9949-529-35-3 |
| + | *Stefan Torssell. Parvlaev Estonia. Rootsi riigi hukk. Tallinn 2018. ISBN 9789949852949 | ||
| + | |||
| + | ===Teistes keeltes=== | ||
| + | *Final report on the capsizing on 28 september 1994 in the Baltic Sea of the ro-ro-passenger vessel MV Estonia. Helsinki 1997. ISBN 951-53-1611-1 (inglise keeles) | ||
| + | *Anders Jörle, Anders Hellberg. Katastrofkurs. Estonias väg mot undergång. Stockholm 1996. ISBN 91-37-05715-1 (rootsi keeles) | ||
| + | *Anders Björkman. Lies and truths about the M/V Estonia accident. France 1998. ISBN 2-911469-09-7 (inglise keeles) | ||
| + | *Moa Samuelsson. Ringar på vattnet. Berättelser från Estoniakatastrofen. Stockholm 2014. ISBN 978-91-87343-49-0 (rootsi keeles) | ||
| + | *Jan Richert. Versagen von Mensch und Technik-Unglücksfälle, Amokläufe und andere Katastrophen. Haltern am See 2015. ISBN 978-3-7375-4497-9 (peatükk: Der Untergang der Ostseefähre Estonia, saksa keeles) | ||
| + | *Einar Ellermaa, Inge Pitsner. Människorna som berördes av M/S Estonia. 20 år efter förlisningen. Tallinn, 2015. ISBN 9789949529834 (rootsi keeles) | ||
| + | *Einar Ellermaa, Inge Pitsner. Estonian ihmiset. 20 vuotta onnettomuuden jälkeen. Tallinn, 2015. ISBN 9789949529827 (soome keeles) | ||
| + | *Stefan Torssell. M/S Estonia – Svenska statens haveri. Stockholm, 2016. ISBN: 978-919834780-7 (rootsi keeles) | ||
[[Kategooria:Eesti reisilaevad]] | [[Kategooria:Eesti reisilaevad]] | ||
Viimane redaktsioon: 8. november 2021, kell 08:55
| Laeva andmed | |
|---|---|
 ESTONIA mudel | |
| Nimi: | VIKING SALLY (1980–1990) SILJA STAR (1990–1991) WASA KING (1991-1993) ESTONIA |
| IMO number: | 7921033 |
| Kutsung: | ESTE |
| Lipp: | Eesti |
| Kodusadam: | Tallinn |
| Klassifikatsiooniühing: | Bureau Veritas |
| Tehasenumber: | S. 590 |
| Tüüp: | parvlaev |
| Tellitud: | 11. september 1979 |
| Kiilupanek: | 18. oktoobril 1979 |
| Üle antud: | 29. juunil 1980 |
| Õnnetused: | hukkunud 28. septembril 1994 |
| Maksimaalne pikkus: | 157,02 m |
| Gabariitpikkus: | 155,4 m |
| Maksimaalne laius: | 24,22 m |
| Maksimaalne süvis: | 5,6 m |
| Parda kõrgus: | 6,65 m |
| Puhas kandevõime: | 2935 t |
| Registertonnaaž: | BRT: 15 598,29 rt NRT: 8 393,81 rt |
| Kogumahutavus: | 21 794 (29. august 1994 ITC) |
| Puhasmahutavus: | 10 428 (29. august 1994 ITC) |
| Kiirus: | 21 sõlme |
| Ekspluatatsioonikiirus: | 17 sõlme |
| Reisijakohti: | 2000 |
| Jääklass: | 1A |
| Kere materjal: | teras |
| Peamasin: | 4×4400 kW |
| Abimasinad: | 4×1104 kW |
| Põtkurid: | 800+590 kW |
| Kütusetankid: | 940 m³ masuut 291 m³ diislikütus |
| Ballastitankid: | 1212 m³ |
| Laevapere: | 149 |
| Päästepaadid: | 10 |
| Päästeparved: | 63 |
| Valvepaat: | 1 |
ESTONIA oli Eesti parvlaev, mis oli ehitatud 1980. aastal Meyer Werfti laevatehases Papenburgis Saksamaal. Laeva varasemad nimed olid VIKING SALLY (1980–1990), SILJA STAR (1990–1991) ja WASA KING (1991-1993). Eesti Merelaevandus ja Nordström & Thulin ostsid laeva Estline'i Tallinn-Stockholmi liini jaoks. Estonia alustas liiniliiklust Eesti lipu all 2. veebruaril 1993.
Sisukord
Ajalugu
Soome lipu all
29. juunil 1980 võttis VIKING SALLY nime all laevatehaselt vastu Rederiaktiebolaget Sally, üks kolmest konsortsiumi Viking Line osalisest. VIKING SALLY oli tollal Läänemere suuruselt teine laev FINNJETi järel. Laev hakkas sõitma liinil Turu-Stockholm. 1986. aastal läks laeva omandiõigus üle Silja Line´i omanikkontsernile EffJohn, kuid laev jäi Viking Line´i laevastikku.
Aprillis 1990 võttis Silja Line laeva ekspluateerimise üle ning see jätkas sõitmist Turu-Stockholmi liinil, kuid sai uue nime SILJA STAR.
Jaanuaris 1991 viidi laev üle Effjohni teise tütarfirma Wasa Line koosseisu ning see hakkas WASA KINGi nime all sõitma liinil Vaasa-Umeå. Sel liinil sõitis WASA KING kuni müügini Eesti lipu alla.
Alates üleandmisest kuni 14. jaanuarini 1993 kandis laev Soome lippu ja oli Soome järelevalve all.
Eesti lipu all
15. jaanuaril 1993 anti laev üle firmale Estline Marine Company Ltd. ning et rahuldada laevaostu finantseerinud panga hüpoteeginõudeid, registreeriti Küprose laevaregistris. Estline Marine Company omanikud olid võrdsetes osades Eesti Merelaevandus ja Nordström & Thulin. Uueks nimeks sai ESTONIA. Järgmisel päeval tuli laev Tallinna, kus seda hakati ette valmistama sõiduks liinil Tallinn-Stockholm.
Laev prahiti laevapereta prahtimise lepingu kohaselt Estline´ile (toona E-Liini ASi nime all). ESTONIA mänedžmendi leping sõlmiti Eesti Merelaevandusega, see sõlmis omakorda tehnilise mänedžmendi lepingu Nordström & Thulin AB-ga. ESTONIA igapäevase tehnilise korrashoiuga tegeles üks superintendant ja üks müügijuht Stockholmis.
Jaanuaris Tallinnas ja veebruari algul Stockholmis kontrollis Rootsi Mereadministratsioon ESTONIAt ja laevapere oskusi ning laev alustas liiniliiklust.
Laevahukk
ESTONIA hukkus liinireisil teel Tallinnast Stockholmi 28. septembril 1994 kell 1.50. Vraki asukoht on 59°22,9' N, 21°41' E. Visiir, mis merepõhjast üles tõsteti, asus 59°23' N ja 21°39,2' E, umbes ühe miili kaugusel vrakist lääne pool.
Laevahuku põhjustas lainelöökide tõttu lahti murdunud visiir, mis tõmbas lahti sellega seotud rambi ning avas vee pääsu autotekile, mis tekitas tugeva kreeni, mistõttu laev kaotas püstivuse. Laevalt antud mayday-signaali võtsid vastu 14 laeva- või kaldaraadiojaama, sh Turu MRCC, mis asus päästeoperatsiooni juhtima.
Pardal oli 989 inimest, neist 803 olid reisijad. Munsterrollis oli 186 inimest. Neist 149 kuulus tegeliku laevapere hulka, neil oli parajasti kahenädalase vahetuse eelviimane tööpäev. Lisaks olid munsterrollis 6 praktikanti, 18 esinejat, 9 nõuandjat ja 4 teise laevapere liiget, sh teise laevapere kapten. Öösel ja varahommikul päästsid kopterid ja appi rutanud laevad 138 inimest, kellest üks hiljem haiglas suri. Samal päeval ja kahel järgneval päeval toodi merest välja 92 surnukeha. Enamik neist, kes kadunudks jäi, on koos laevaga merepõhjas.
Mälestusmärgid
Laevahukus hukkunutele on püstitatud mälestusmärgid
- Tallinnas Rannavärava mäel
- Hiiumaal Tahkuna poolsaarel Tahkuna neemel, autor Mati Karmin (1995)
- Pärnus Pärnu jõe paremal kaldal, muuli alguse ja jõesuudme lähedal, autor Mati Karmin (1997)
- Saaremaal Ninase pangal
- Võrus Katariina kiriku juures
- Stockholmis Djurgårdenis VASA muuseumi lähedal
Alternatiiv- ja vandenõuteooriad
Pikemalt artiklis Eksiarvamusi ESTONIA hukust
Parvlaeva ESTONIA hukk ja sellele järgnenud sündmused on toonud kaasa rohkelt meediakajastust ning arvukalt alternatiiv- ja vandenõuteooriaid.
Vaata ka
Kirjandus
Raamatud on ilmumise järjekorras. Vandenõuteooriad esitavad või autorite tuvastatavaid huvisid kaitsevad järgmiste autorite raamatud: Anders Björkman, Kent Härstedt, Anders Jörle-Anders Hellberg, Jutta Rabe, Stefan Torssell, Drew Wilson, Henning Witte.
Eesti keeles
- Lõpparuanne, mis käsitleb reisiparvlaeva ML Estonia hukku Läänemeres 29. septembril 1994. a. Tallinn 1998. ISBN 9985-60-531-4
- Mayday Estonia. Tragöödia Läänemerel. BNS 1994
- Miks Estonia? Eesti Ekspress, Tallinn, 1994
- Mayday Estonia II. Aasta hiljem. BNS 1995
- M/S Estonia. Estline 1995
- Härstedt, Kent. See, mida ei saanud juhtuda: jutustus Estonia katastroofist. Tallinn 1996. ISBN 5-460-00210-9
- Andi Meister. Lõpetamata logiraamat. Tallinn 1997. ISBN 9985-883-01-2
- Henning Witte. Uppunud tõde: uued faktid ja teooriad reisilaeva Estonia huku kohta. Tallinn 1999. ISBN 9985-9212-3-2
- Enno Tammer. Uppumatu "Estonia". Tallinn 2000. ISBN 9985-9273-9-7
- Sirje Piht, Imre Kaas. Raske tee tõeni: parvlaev Estonia lugu. Pärnu 2003.
- Jutta Rabe. Estonia: ühe laevahuku tragöödia. Tallinn 2003. ISBN 9985-62-111-5
- M/S Estonia in memoriam. Tammerraamat 2004
- Drew Wilson. Auk: parvlaeva "Estonia" hukust 28. septembril 1994. a. teise nurga alt. Tallinn 2008. ISBN 9789-949-15785-3
- Einar Ellermaa, Inge Pitsner. Estonia inimesed. 20 aastat pärast laevahukku. Tallinn 2014. ISBN 978-9949-529-35-3
- Stefan Torssell. Parvlaev Estonia. Rootsi riigi hukk. Tallinn 2018. ISBN 9789949852949
Teistes keeltes
- Final report on the capsizing on 28 september 1994 in the Baltic Sea of the ro-ro-passenger vessel MV Estonia. Helsinki 1997. ISBN 951-53-1611-1 (inglise keeles)
- Anders Jörle, Anders Hellberg. Katastrofkurs. Estonias väg mot undergång. Stockholm 1996. ISBN 91-37-05715-1 (rootsi keeles)
- Anders Björkman. Lies and truths about the M/V Estonia accident. France 1998. ISBN 2-911469-09-7 (inglise keeles)
- Moa Samuelsson. Ringar på vattnet. Berättelser från Estoniakatastrofen. Stockholm 2014. ISBN 978-91-87343-49-0 (rootsi keeles)
- Jan Richert. Versagen von Mensch und Technik-Unglücksfälle, Amokläufe und andere Katastrophen. Haltern am See 2015. ISBN 978-3-7375-4497-9 (peatükk: Der Untergang der Ostseefähre Estonia, saksa keeles)
- Einar Ellermaa, Inge Pitsner. Människorna som berördes av M/S Estonia. 20 år efter förlisningen. Tallinn, 2015. ISBN 9789949529834 (rootsi keeles)
- Einar Ellermaa, Inge Pitsner. Estonian ihmiset. 20 vuotta onnettomuuden jälkeen. Tallinn, 2015. ISBN 9789949529827 (soome keeles)
- Stefan Torssell. M/S Estonia – Svenska statens haveri. Stockholm, 2016. ISBN: 978-919834780-7 (rootsi keeles)
