Eesti Merelaevandus
Eesti Merelaevandus oli nõukogude ajal ja kuni erastamiseni Eesti peamine meretransporti haldav ettevõte.
Sisukord
Eesti Merelaevanduse moodustamine
Eesti Merelaevandus moodustati oktoobris 1940 pärast Eesti okupeerimist natsionaliseeritud laevadest, meretranspordiettevõtetest ja muust kui NSVL Mereministeeriumi transpordiettevõte. Ettevõte sai nimeks Eesti Riiklik Merelaevandus ja sellele allutati ka sadamad, väikesadamad, remonditöökojad ja muud merendusega seotud allüksused. Algselt kuulus Eesti Merelaevandusele 460 alust, merelaevade kogutonnaaž oli 217 559 brt (kandevõime 240 000 tonni). Esimeseks ülemaks määrati töölisliikumise tegelane A. Hansen (1895-1952). 1941. aasta kevadeks oli Eesti Merelaevandusel 257 alust, 4500 meremeest, 1000 dokerit ja 500 kaldatöötajat.
Teise maailmasõja jooksul suurem osa Eesti Merelaevanduse laevadest hukkus, eriti Balti Laevastiku evakueerimisel 1941. aastal ja Leningradi blokaadis. Purustati tugevasti ka Tallinna sadamaehitisi. Saksa okupatsiooni lõppedes sügisel 1944 oli Eesti Merelaevandusel 10 enam-vähem sõidukõlblikku alust. Esimesena alustas septembris 1944 meresõitu aurik MAIA.
Teise maailmasõja järel
Regulaarne meresõit algas auriku EVALD saabumisega Tallinna 30. mail 1945, sõjaeelse laevastiku tase saavutati 1987. aastal. Koos laevastiku taastamisega algas eestlaste kavakindel väljatõrjumine merendusest. Põhiline moodus oli välissõitu mittelubamine, kuna meremehe sugulased elasid välismaal, omaksed olid Saksa sõjaväes või nõukogude võimu poolt represseeritud.
1980ndail pidasid Eesti Merelaevanduse laevad ühendust põhiliselt Põhja- ja Lääne-Euroopa, Lääne-Aafrika (Uniafrica liin) ja Lähis-Ida sadamatega, regulaarseks reisijaveoks olid Tallinn-Helsingi laevaliin ning parvlaevaliinid mandri ja Lääne-Eesti saarte vahel. Suurimad laevad olid ELMAR KIVISTIKU tüüpi puistlastilaevad, viimase uue laeva KRISTJAN PALUSALU sai Eesti Merelaevandus Nikolajevi laevatehasest 1989. aastal. Suvel 1989 moodustati ühisettevõte Tallink koos Palkkiyhtymä Oy-ga.
|
See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal. |
Iseseisvas Eestis
Pärast Eesti iseseisvuse taastamist 1991. aastal kuulutas Eesti valitsus Eesti Merelaevanduse Eesti omandiks ning laevakompaniil õnnestus säilitada kogu laevastik. Detsembris 1991 võeti vastu otsus moodustada märtsis 1992 riiklik aktsiaselts RAS Eesti Merelaevandus.[1] Laevakompanii vabanes mitteprofiilsetest tegevustest ning eraldi ettevõteteks said Tallinna Sadam (toona oli see üksnes Vanasadam), Muuga Sadam ja Loksa Laevaremonditehas. Eesti Merelaevandus loobus ka oma ajalehtedest Eesti Meremees ja Morjak Estonii, hotellist Neptun, kaardikambrist, agendifirmast Transflot, varustusfirmast Torgmortrans ja teistest põhitegevusega nõrgalt seotud allüksustest, väikesadamatest ja hiljem ka saarte laevaliinidest.
1. juulil 1993 oli Eesti Merelaevandusel 80 laeva kandevõimega 536 741 tonni. Viimane peadirektor kuni laevakompanii erastamiseni oli aastail 1987-1997 Toivo Ninnas.
Uued laevad
Peagi moodustati RAS Eesti Merelaevandusest aktsiaselts, mille aktsiad kuulusid riigile. Laevakompanii keskendus liiniliiklusele ning tellis viis väiksemat konteinerilaeva, neli ro-ro-laeva ja kolm segalastilaeva, millest kolmanda ehitus jäi pooleli.
Erastamine
Eesti Merelaevanduse erastamiskonkursil osales kaks konsortsiumi. 11. juunil 1997 võttis Eesti Erastamisagentuuri nõukogu vastu otsuse sõlmida 10. juulist erastamisleping ASiga ESCO Holding.[2] Miljardikroonisest maksumusest oli 70% vaja tasuda kohe ja 30% aastal 1999. Lisaks kaasnes erastamisega investeerimiskohustus. Kuid AS ESCO Holding ei maksnud täies ulatuses 1999. aastaks määratud summat ning erastamissaaga lõppes 2002. aastal sellega, et ostja jäi Eesti riigile koos intresside ja viivistega võlgu ligi 180 miljonit krooni.
Erastamisjärgne hääbumine
2005. aastal oli Eesti Merelaevandusel järel 11 laeva: 5 konteineri-, 4 ro-ro- ja 2 mitmeotstarbelist laeva ning ettevõte teenis kasumit. 2014. aastal lahkusid kaks viimast konteinerilaeva Eesti lipu alt.
Ettevõte kustutati äriregistrist pankrotimenetluse raugemise tõttu 2019. aastal[3]
Viited
- ↑ Riikliku aktsiaseltsi "Eesti Merelaevandus" põhikiri. Meremees 1992, nr 4
- ↑ Madli Vitismann. 11. juunil kell 13. Meremees 1997, nr 12-13
- ↑ Madli Vitismann. Eesti Merelaevanduse nime lõpp. Meremees nr 4, 2019
Teistes keeltes
Eesti Merelaevanduse nimi oli:
- vene keeles Эстонское морское пароходство (ЭМП)
- inglise keeles Estonian Shipping Company (ESCO)
Vaata ka
- Eesti pagulaslaevandus 1940-1977
