Erinevus lehekülje "Tiivikliugur" redaktsioonide vahel
(→Teistes keeltes) |
(link) |
||
| (ei näidata sama kasutaja üht vahepealset redaktsiooni) | |||
| 3. rida: | 3. rida: | ||
Kaheks jaotatud kerega tiivikliuguri juhtimine toimub pööratavate pontoonide abil (nn raamjuhtimine), mistõttu sõiduki pöörderaadius on võrreldes lamedapõhjalise tiivikliuguriga tunduvalt väiksem ja hästi juhitav ka väikesel kiirusel. Sellisele sõidukile on Patendiamet 2000. aastal väljastanud patendi, mille kehtivus on lõppenud.<ref>[https://www1.epa.ee/patent/andmed.asp?NroParam=9600166&ID=96000166&NID=&offset=&HKR= Dokumendid Patendiameti kodulehel]</ref><br> | Kaheks jaotatud kerega tiivikliuguri juhtimine toimub pööratavate pontoonide abil (nn raamjuhtimine), mistõttu sõiduki pöörderaadius on võrreldes lamedapõhjalise tiivikliuguriga tunduvalt väiksem ja hästi juhitav ka väikesel kiirusel. Sellisele sõidukile on Patendiamet 2000. aastal väljastanud patendi, mille kehtivus on lõppenud.<ref>[https://www1.epa.ee/patent/andmed.asp?NroParam=9600166&ID=96000166&NID=&offset=&HKR= Dokumendid Patendiameti kodulehel]</ref><br> | ||
Praegu laialdaselt levinud nimetus 'hüdrokopter' kirjeldatud veesõiduki kohta ei sobi, sest termin 'kopter' tähistab õhusõidukit, kuid tiivikliuguri liikumisviis on tiiviku moodustatava horisontaaljõu mõjul ainult libisemine väikese hõõrdetakistusega pinnal. Puuduvad tõstejõu komponendid, mis on samalaadsetel liugurlaevadel – [[hõljuk]]il ja [[glisser]]il.<br> | Praegu laialdaselt levinud nimetus 'hüdrokopter' kirjeldatud veesõiduki kohta ei sobi, sest termin 'kopter' tähistab õhusõidukit, kuid tiivikliuguri liikumisviis on tiiviku moodustatava horisontaaljõu mõjul ainult libisemine väikese hõõrdetakistusega pinnal. Puuduvad tõstejõu komponendid, mis on samalaadsetel liugurlaevadel – [[hõljuk]]il ja [[glisser]]il.<br> | ||
| − | Tiivikliugur on [[Merekeele nõukoda|merekeele nõukoja]] soovitatud nimetus kirjeldatud sõidukile 2015. aastast. Nõukoda arutas sõidukile sobivat nimetust pärast seda, kui Politsei- ja Piirivalveamet paiskas Eesti Rahvusringhäälingu abil avalikku ruumi sõna 'hüdrokopter'. See sõna oli tõenäoliselt ajendatud oletusest, et nii vee- kui ka õhusõidukit edasiviiva propelleri ehk [[õhkkruvi]] tõttu sarnaneb veesõiduk kopteriga, ning et kopter on lühendus sõnast 'heli+kopter'. Ent liitumiskoht on selles sõnas teisal: kreeka ''helix'' (keere) + ''pteron'' (tiib).<ref>[http://www.eki.ee/dict/vsl/ Võõrsõnade leksikon]</ref> Eri keeltes on õhkkruviga veesõidukile püütud leida nii omakeelseid kui ka võõrkeelsete osistega nimetusi. | + | Tiivikliugur on [[Merekeele nõukoda|merekeele nõukoja]] soovitatud nimetus kirjeldatud sõidukile 2015. aastast. Nõukoda arutas sõidukile sobivat nimetust pärast seda, kui Politsei- ja Piirivalveamet paiskas Eesti Rahvusringhäälingu abil avalikku ruumi sõna 'hüdrokopter'. See sõna oli tõenäoliselt ajendatud oletusest, et nii vee- kui ka õhusõidukit edasiviiva propelleri ehk [[õhkkruvi]] tõttu sarnaneb veesõiduk kopteriga, ning et kopter on lühendus sõnast 'heli+kopter'. Ent liitumiskoht on selles sõnas teisal: kreeka ''helix'' (keere) + ''pteron'' (tiib).<ref>[http://www.eki.ee/dict/vsl/ Võõrsõnade leksikon]</ref> Eri keeltes on õhkkruviga veesõidukile püütud leida nii omakeelseid kui ka võõrkeelsete osistega nimetusi. Näiteks [[Piirivalveamet|Politsei- ja Piirivalveametis]] on liigendiga tiivikliugur saanud kere sipelga moodi painduvuse tõttu üle konaruste libisemisel hüüdnimeks "sipelgas". |
Autor:[[Jüri Kask]] | Autor:[[Jüri Kask]] | ||
Viimane redaktsioon: 5. aprill 2023, kell 23:58
Tiivikliugur on lamedapõhjaline või liigendi abil kaheks jaotatud kerega pööratavatele pontoonidele toetuv veesõiduk, mille liikumisviis on libisemine veepinnal, jääl, lumel ja väidetavalt ka märjal maapinnal (rohul). Tiivikliuguri käituriks on tugirõnga sees pöörlev fikseeritud sammuga tiivik, mille käitab sisepõlemismootor, lamedapõhjalise tiivikliuguri juhtimiseks on tugirõnga külge tiiviku taha paigaldatud püstrool(id).
Kaheks jaotatud kerega tiivikliuguri juhtimine toimub pööratavate pontoonide abil (nn raamjuhtimine), mistõttu sõiduki pöörderaadius on võrreldes lamedapõhjalise tiivikliuguriga tunduvalt väiksem ja hästi juhitav ka väikesel kiirusel. Sellisele sõidukile on Patendiamet 2000. aastal väljastanud patendi, mille kehtivus on lõppenud.[1]
Praegu laialdaselt levinud nimetus 'hüdrokopter' kirjeldatud veesõiduki kohta ei sobi, sest termin 'kopter' tähistab õhusõidukit, kuid tiivikliuguri liikumisviis on tiiviku moodustatava horisontaaljõu mõjul ainult libisemine väikese hõõrdetakistusega pinnal. Puuduvad tõstejõu komponendid, mis on samalaadsetel liugurlaevadel – hõljukil ja glisseril.
Tiivikliugur on merekeele nõukoja soovitatud nimetus kirjeldatud sõidukile 2015. aastast. Nõukoda arutas sõidukile sobivat nimetust pärast seda, kui Politsei- ja Piirivalveamet paiskas Eesti Rahvusringhäälingu abil avalikku ruumi sõna 'hüdrokopter'. See sõna oli tõenäoliselt ajendatud oletusest, et nii vee- kui ka õhusõidukit edasiviiva propelleri ehk õhkkruvi tõttu sarnaneb veesõiduk kopteriga, ning et kopter on lühendus sõnast 'heli+kopter'. Ent liitumiskoht on selles sõnas teisal: kreeka helix (keere) + pteron (tiib).[2] Eri keeltes on õhkkruviga veesõidukile püütud leida nii omakeelseid kui ka võõrkeelsete osistega nimetusi. Näiteks Politsei- ja Piirivalveametis on liigendiga tiivikliugur saanud kere sipelga moodi painduvuse tõttu üle konaruste libisemisel hüüdnimeks "sipelgas".
Autor:Jüri Kask
Sisukord
Viited
Välislingid
- Politsei sai Pärnu lahel päästetöödeks hüdrokopteri ERR, 26. veebruar 2015
- Raio Piiroja on talvel kalal käimiseks ehitanud neli hüdrokopterit ERR, 30. juuli 2020
- Narva kordoni piirivalvurid said uue hüdrokopteri ERR, 25. veebruar 2021
Vaata ka
Teistes keeltes
- vene keeles: аэролодка, аэроглисер
