Erinevus lehekülje "Vello Mäss" redaktsioonide vahel
(→Välislingid) |
|||
| (ei näidata sama kasutaja 8 vahepealset redaktsiooni) | |||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
[[Pilt:Vello.jpg|thumb|200px|right|Vello Mäss]] | [[Pilt:Vello.jpg|thumb|200px|right|Vello Mäss]] | ||
| − | '''Vello Mäss''' ( | + | '''Vello Mäss''' ( 26. oktoober 1940 Tartu - 16. juuni 2024 Tallinn) oli eesti [[kapten]] ja allveearheoloog. Ta oli aastatel 1988-2018 [[Eesti Meremuuseum]]i teadur ja [[uurimislaev]]a [[MARE]] [[kapten]]. Pensionil 2018. aastast. |
Vello Mäss lõpetas 1962. aastal [[Tallinna Kalandustehnikum]]i [[laevajuhtimine|laevajuhtimise]] erialal ja on sõitnud alates 1967. aastast kaptenina merd. 1978. aastal alustas ta Kirovi kalurikolhoosi laevastiku kaptenina, jätkas 1979. aastast laevastiku peakaptenina, tehes põhitöö kõrvalt allveearheoloogilisi uuringuid. 1988. aastal asus tööle Eesti Meremuuseumi allveearheoloogiaosakonna juhatajana, jätkates tegelemist laeva[[vrakk]]ide allveearheoloogilise uurimisega ning uppunud laevade ja [[paat]]ide otsimisega. | Vello Mäss lõpetas 1962. aastal [[Tallinna Kalandustehnikum]]i [[laevajuhtimine|laevajuhtimise]] erialal ja on sõitnud alates 1967. aastast kaptenina merd. 1978. aastal alustas ta Kirovi kalurikolhoosi laevastiku kaptenina, jätkas 1979. aastast laevastiku peakaptenina, tehes põhitöö kõrvalt allveearheoloogilisi uuringuid. 1988. aastal asus tööle Eesti Meremuuseumi allveearheoloogiaosakonna juhatajana, jätkates tegelemist laeva[[vrakk]]ide allveearheoloogilise uurimisega ning uppunud laevade ja [[paat]]ide otsimisega. | ||
1994. a sai Vello Mäss Tartu Ülikooli atestatsioonikirja Eesti Meremuusemile tõendamaks kvalifikatsiooni vastavust allveearheoloogia vanemteaduri kutsenõuetele. | 1994. a sai Vello Mäss Tartu Ülikooli atestatsioonikirja Eesti Meremuusemile tõendamaks kvalifikatsiooni vastavust allveearheoloogia vanemteaduri kutsenõuetele. | ||
Ta on osalenud rahvusvahelistel ekspeditsioonidel ja teaduskonverentsidel, kirjutanud paarsada teadus- ja aimeartiklit ning mitmeid raamatuid. | Ta on osalenud rahvusvahelistel ekspeditsioonidel ja teaduskonverentsidel, kirjutanud paarsada teadus- ja aimeartiklit ning mitmeid raamatuid. | ||
| + | *1989. aastast oli ta [[merekeele nõukoda |merekeele nõukoja]] liige. | ||
==Tunnustus== | ==Tunnustus== | ||
| + | * 1985 Eesti NSV Kultuuriministeeriumi aukiri tulemusrikka töö eest allveearheoloogia valdkonnas ning aktiivse kaasabi eest Eesti Riiklikule Meremuuseumile. | ||
| + | * 1990 Kotka Kymenlaakso muuseumi merearheoloogia konverentsi lektorile kuldne medal 200 aasta möödumise puhul Rootsi-Vene merelahingust | ||
* 1997 Kaitseliidu III klassi Valgerist | * 1997 Kaitseliidu III klassi Valgerist | ||
* 1997 Kaitseliidu Tallinna Maleva Sadama Malevkonna teenetemärk | * 1997 Kaitseliidu Tallinna Maleva Sadama Malevkonna teenetemärk | ||
| − | * 1997 Piirivalveameti peadirektori tänukiri professionaalse tegevuse eest | + | * 1997 Piirivalveameti peadirektori tänukiri professionaalse tegevuse eest Kurkse väinas septembris 1997 |
* 2001 Valgetähe V klassi teenetemärk | * 2001 Valgetähe V klassi teenetemärk | ||
| + | * 2003 Kaitseliidu III klassi teenetemedal | ||
* 2005 Soome mereväes teeninud Eestlaste Gildi Hõbeankruga Mälestusmedal | * 2005 Soome mereväes teeninud Eestlaste Gildi Hõbeankruga Mälestusmedal | ||
| + | * 2008 Leedu Vabariigi Eesti suursaatkonna tänukiri Leedu Vabariigi esimese sõjalaeva Prezidentas Smetona vraki otsingu ja leidmise eest. | ||
* 2010 Helsingi Laevastiku Gildi Muistorist | * 2010 Helsingi Laevastiku Gildi Muistorist | ||
* 2014 Eesti Muinsuskaitse Seltsi teenetemedal | * 2014 Eesti Muinsuskaitse Seltsi teenetemedal | ||
* 2015 Merendusnõukoja tänukiri Eesti merendusajaloo uurimise eest | * 2015 Merendusnõukoja tänukiri Eesti merendusajaloo uurimise eest | ||
| + | * 2015 Heraldik P. Herodese valmistatud ning V. Mässile hea tahte märgina kingitud kunstiväärtuslik perekonnavapp, mis kannab EMS Heraldikakolleegiumi vapimatrikli ragistreerimisnumbrit koos vapi koostanud heraldiku signatuuriga. | ||
* 2015 Laevastiku Veteranide Tallinna Klubi annetus rannakaitse soomuslaeva [[RUSSALKA]] vraki leiu eest isiklik relv – mereväe kortik koos sertifikaadi ja tunnistusega | * 2015 Laevastiku Veteranide Tallinna Klubi annetus rannakaitse soomuslaeva [[RUSSALKA]] vraki leiu eest isiklik relv – mereväe kortik koos sertifikaadi ja tunnistusega | ||
* 2020 [[Kapten Uno Lauri Merekultuuri Sihtasutus]]e missioonipreemia | * 2020 [[Kapten Uno Lauri Merekultuuri Sihtasutus]]e missioonipreemia | ||
| − | |||
== Teoseid == | == Teoseid == | ||
| 69. rida: | 74. rida: | ||
<gallery> | <gallery> | ||
Pilt:Vello mereakadeemias 2015.JPG|Vello Mäss Eesti Mereakadeemias rektor Roomet Leigeri vastuvõtul 2015. aastal. Vasakul õppejõud Peeter Vellemaa näitamas rektorile omatehtud Eesti laevade hukukaarti üle kogu maailma. | Pilt:Vello mereakadeemias 2015.JPG|Vello Mäss Eesti Mereakadeemias rektor Roomet Leigeri vastuvõtul 2015. aastal. Vasakul õppejõud Peeter Vellemaa näitamas rektorile omatehtud Eesti laevade hukukaarti üle kogu maailma. | ||
| − | Pilt:Vello ja Taimi.jpg| | + | Pilt:Vello ja Taimi 2015.JPG|Vello Mäss koos abikaasa Taimiga Vello 75. sünnipäeval Eesti Meremuuseumis. |
| − | + | Pilt:Vello vrakiregistrit koostamas.jpg|Vello Mäss 2010. aastal meremuuseumis Eesti vrakiregistrit koostamas. See töö kestis ligi 30 aastat. | |
</gallery> | </gallery> | ||
Viimane redaktsioon: 19. juuni 2024, kell 12:32
Vello Mäss ( 26. oktoober 1940 Tartu - 16. juuni 2024 Tallinn) oli eesti kapten ja allveearheoloog. Ta oli aastatel 1988-2018 Eesti Meremuuseumi teadur ja uurimislaeva MARE kapten. Pensionil 2018. aastast.
Vello Mäss lõpetas 1962. aastal Tallinna Kalandustehnikumi laevajuhtimise erialal ja on sõitnud alates 1967. aastast kaptenina merd. 1978. aastal alustas ta Kirovi kalurikolhoosi laevastiku kaptenina, jätkas 1979. aastast laevastiku peakaptenina, tehes põhitöö kõrvalt allveearheoloogilisi uuringuid. 1988. aastal asus tööle Eesti Meremuuseumi allveearheoloogiaosakonna juhatajana, jätkates tegelemist laevavrakkide allveearheoloogilise uurimisega ning uppunud laevade ja paatide otsimisega. 1994. a sai Vello Mäss Tartu Ülikooli atestatsioonikirja Eesti Meremuusemile tõendamaks kvalifikatsiooni vastavust allveearheoloogia vanemteaduri kutsenõuetele. Ta on osalenud rahvusvahelistel ekspeditsioonidel ja teaduskonverentsidel, kirjutanud paarsada teadus- ja aimeartiklit ning mitmeid raamatuid.
- 1989. aastast oli ta merekeele nõukoja liige.
Tunnustus
- 1985 Eesti NSV Kultuuriministeeriumi aukiri tulemusrikka töö eest allveearheoloogia valdkonnas ning aktiivse kaasabi eest Eesti Riiklikule Meremuuseumile.
- 1990 Kotka Kymenlaakso muuseumi merearheoloogia konverentsi lektorile kuldne medal 200 aasta möödumise puhul Rootsi-Vene merelahingust
- 1997 Kaitseliidu III klassi Valgerist
- 1997 Kaitseliidu Tallinna Maleva Sadama Malevkonna teenetemärk
- 1997 Piirivalveameti peadirektori tänukiri professionaalse tegevuse eest Kurkse väinas septembris 1997
- 2001 Valgetähe V klassi teenetemärk
- 2003 Kaitseliidu III klassi teenetemedal
- 2005 Soome mereväes teeninud Eestlaste Gildi Hõbeankruga Mälestusmedal
- 2008 Leedu Vabariigi Eesti suursaatkonna tänukiri Leedu Vabariigi esimese sõjalaeva Prezidentas Smetona vraki otsingu ja leidmise eest.
- 2010 Helsingi Laevastiku Gildi Muistorist
- 2014 Eesti Muinsuskaitse Seltsi teenetemedal
- 2015 Merendusnõukoja tänukiri Eesti merendusajaloo uurimise eest
- 2015 Heraldik P. Herodese valmistatud ning V. Mässile hea tahte märgina kingitud kunstiväärtuslik perekonnavapp, mis kannab EMS Heraldikakolleegiumi vapimatrikli ragistreerimisnumbrit koos vapi koostanud heraldiku signatuuriga.
- 2015 Laevastiku Veteranide Tallinna Klubi annetus rannakaitse soomuslaeva RUSSALKA vraki leiu eest isiklik relv – mereväe kortik koos sertifikaadi ja tunnistusega
- 2020 Kapten Uno Lauri Merekultuuri Sihtasutuse missioonipreemia
Teoseid
- Uppunud laevu otsimas. Tallinn, 1984
- Muistsed laevad, iidsed paadid. Tallinn, 1996
- Dokumentaalfilm "Tsaari sõjalaev". Tallinn, 1997 (Indrek Kangur, Vello Mäss, Endel Sõerde; Eesti Meremuuseum)
- Dokumentaalfilm "Tema Majesteedi sõjalaev. His Majesty's warship". Tallinn, 2001 (Indrek Kangur, Vello Mäss, Rein Helme; Eesti Meremuuseum)
- Laev kui sümbol. Ship as Symbol. Tallinn, 2005, ISBN 9985577310
- Laevahukulood. Tallinn, 2006, ISBN 9789985578186
- Vana tuletorni jutud. Laevad, mehed ja meri. Tales of an Old Lighthouse. Ships, Men and Sea. Tallinn, 2009, ISBN 9789949170715
- Lippude lehvides mere põhja. Tallinn, 2010, ISBN 9789949171866
- Nimekaid laevu ja meremehi. Famous Ships and Seamen. Tallinn, 2013, ISBN 9789949172962
- Mere meelevallast. Eesti merearheoloogiast aastail 1978-2013. Tallinn, 2015
Publikatsioone
- Metsalinnud merel. Eesti Loodus
- The main problems in the development of Estonian underwater archaeology., Strasbourg, 1994, ISSN 0257-8727, 47, lk. 29-34
- Den estländska båten - vad är det? = Eesti paat - mis see on?/ Människor och båtar i Norden./ (Sjöhistorisk årsbok, 0349-019X; 1998/1999), Stockholm, 1998
- Merekindlus Tallinna lahe põhjas. Horisont 1999, nr 3, lk. 16-19
- Veealused kolossid Paldiski ja Käsmu lahes. Horisont 2000, nr 1, lk. 30-32
- Eesti randlase merekaart ja navigatsioonikunst muinasajal. Horisont 2000, nr 6, lk. 46-50
- Wasa huku vähemtuntud tagamaad. Tehnikamaailm 2000, nr 11, lk. 80-81
- Mereõnnistus, mis Kolga lahes õnnetuseks pöördus. Horisont 2002, nr 4, lk. 36-39
- Nooblimeeste laev Kolga lahe põhjas. Horisont 2003, nr 4, lk. 33-35
- Kuidas läks Russalka otsing? Vastab Eesti Meremuuseumi teadur, uurimislaeva Mare kapten Vello Mäss., Horisont 2003, nr 5, lk. 8-10
- Russalka: ühe ilusa legendi lõpp. Tehnikamaailm 2003, nr 10, lk. 146-150
- Велло Мясс. Раскрытая тайна: найдено место гибели броненосца "Русалка". Техника мира 2003/2004 зима, lk. 52-54, 56
- Arvamus: Emotsioonid Estonia ülestõstmisel, Postimees, 26. oktoober 2006
- Prohvet Joona Tallinna Vanasadamas, Horisont 2007, nr 4
- Lippude lehvides mere põhja. Horisont 2009-2010
- Lippude lehvides mere põhja: Vironia otsingul. Horisont 2009, nr 1
- Lippude lehvides mere põhja: Vironia otsingu teine vaatus. Horisont 2009, nr 2
- Lippude lehvides mere põhja: reisiaurik Vironia ja lätlaste jäämurdja leitud. Horisont 2009, nr 3
- Lippude lehvides mere põhja: allveelaeva C 32 viimane lahinguretk. Horisont 2009, nr 4, lk. 22-23
- Lippude lehvides mere põhja: Uppunud allveelaev Tallinn-Helsingi laevateel. Horisont 2009, nr 5, lk. 32-32
- Lippude lehvides mere põhja: hundijaht meresügavuses. Horisont 2009, nr 6, lk. 36-37
- Lippude lehvides mere põhja: soomuslaev Ilmarinen - soomlaste rahvuslik uhkus. Horisont 2010, nr 1
- Lippude lehvides mere põhja. Briti allveelaev Hiiumaa lähivetes. Horisont 2010, nr 2
- Lippude lehvides mere põhja. Paraadilaevad sõjatules. Horisont 2010, nr 3
- Lippude lehvides mere põhja. Vabahärra von Berckheimi vägiteod ja hukk Soome lahel. Horisont 2010, nr 4
- Leedu Vabariigi esimene sõjalaev. Horisont 2010, nr 5
- Lippude lehvides mere põhja: Kalevi otsingu esimene vaatus. Horisont 2010, nr 6
- Salme laevaleiu teaduslikust, kultuurilisest ja tunnetuslikust aspektist. Eesti laevanduse aastaraamat 2009. Tallinn, 2009, lk. 146-150
Välislingid
- Toomas Jüriado. Linnulaulusõbrast ja kalalaevakaptenist allveeuurijaks. Eesti Loodus 2008, nr 3
- Anneli Ammas. Matsalu lahe mudas lebab 700-aastane laev. Eesti Päevaleht, 25. oktoober 2006
Galerii
Vello Mäss Eesti Mereakadeemias rektor Roomet Leigeri vastuvõtul 2015. aastal. Vasakul õppejõud Peeter Vellemaa näitamas rektorile omatehtud Eesti laevade hukukaarti üle kogu maailma.
Vello Mäss koos abikaasa Taimiga Vello 75. sünnipäeval Eesti Meremuuseumis.
Vello Mäss 2010. aastal meremuuseumis Eesti vrakiregistrit koostamas. See töö kestis ligi 30 aastat.
