Erinevus lehekülje "EVA-320" redaktsioonide vahel
(toim) |
|||
1. rida: | 1. rida: | ||
+ | {{Laeva andmed | ||
+ | | Pilt =EVA-320-n.jpg | ||
+ | | Pildiallkiri =EVA-320 ootab esmakordselt kodusadamasse saabuvat JAKOB PREId 22. aprillil 2012 kell 5.57 | ||
+ | | Nimi ='''EVA-320''' | ||
+ | | IMO number = | ||
+ | | MMSI number = | ||
+ | | Kutsung = | ||
+ | | Lipp = Eesti | ||
+ | | Kodusadam = Tallinn | ||
+ | | Klassifikatsiooniühing = | ||
+ | | Reeder = Veeteede Amet | ||
+ | | Ehitusaasta = | ||
+ | | Ehituskoht =Soome | ||
+ | | Ehitaja =Uusikaupungin Työvene OY | ||
+ | | Tüüp = mõõdistuslaev | ||
+ | | Klass = | ||
+ | | Sõsarlaevad = | ||
+ | | Tellitud = | ||
+ | | Kiil maha pandud = | ||
+ | | Vette lastud = | ||
+ | | Ristitud = | ||
+ | | Valminud = | ||
+ | | Üle antud = | ||
+ | | Maksumus = | ||
+ | | Esimene reis = | ||
+ | | Renoveeritud = | ||
+ | | Ümber ehitatud = | ||
+ | | Teenistuses alates = | ||
+ | | Teenistuse lõpp = | ||
+ | | Liin = | ||
+ | | Õnnetused = | ||
+ | | Kasutusest eemaldatud = | ||
+ | | Staatus = | ||
+ | | Saatus = | ||
+ | | Maksimaalne pikkus =18 m | ||
+ | | Arvutuslik pikkus = | ||
+ | | Gabariitpikkus = | ||
+ | | Maksimaalne laius =6,7 m | ||
+ | | Arvutuslik laius = | ||
+ | | Gabariitlaius = | ||
+ | | Süvis =0,9 m | ||
+ | | Vööri süvis = | ||
+ | | Ahtri süvis = | ||
+ | | Maksimaalne süvis = | ||
+ | | Gabariitsüvis = | ||
+ | | Keskmine süvis = | ||
+ | | Parda kõrgus = 1,87 m | ||
+ | | Vabaparda kõrgus = | ||
+ | | Mahuline veeväljasurve = 33,5 t | ||
+ | | Mass-veeväljasurve = | ||
+ | | Puhas kandevõime = | ||
+ | | Täielik kandevõime = 6,16 t | ||
+ | | Registertonnaaž = | ||
+ | | Kogumahutavus = 57 | ||
+ | | Puhasmahutavus = 17 | ||
+ | | Kiirus = kuni 20 sõlme | ||
+ | | Ekspluatatsioonikiirus = mõõdistamisel 3–9 sõlme | ||
+ | | Ökonoomne kiirus = | ||
+ | | Sõidukaugus = | ||
+ | | Sõidupiirkond = kuni 20 miili varjumispaigast, lainekõrgus kuni 2 m | ||
+ | | Lastimahutavus = | ||
+ | | Losspoomid = | ||
+ | | Kraanad = FASSI 2,6 t | ||
+ | | Reisijakohti = | ||
+ | | Kajutikohti = 5 | ||
+ | | Kajuteid = | ||
+ | | Autode arv = | ||
+ | | Rajameetreid = | ||
+ | | Jääklass = | ||
+ | | Kere materjal = | ||
+ | | Tekiehituse materjal = | ||
+ | | Tekkide arv = | ||
+ | | Rambid = | ||
+ | | Peamasin = 2x368 kW Scania DST 1174m43K | ||
+ | | Abimasinad = Vetus Peugeot 34 KW, generaator 12 KW, ~380v | ||
+ | | Ankrud = 60+40 kg, ankruotsad 2x50m ø 10mm | ||
+ | | Käiturid = 2 jugakäiturit FF 375 S | ||
+ | | Rooliseadmed = | ||
+ | | Põtkurid = | ||
+ | | Stabilisaatorid = | ||
+ | | Mageveetankid = | ||
+ | | Kütusetankid = | ||
+ | | Õlitankid = | ||
+ | | Ballastitankid = | ||
+ | | Taglase tüüp = | ||
+ | | Mastid = | ||
+ | | Navigatsiooniseadmed = | ||
+ | | Raadioseadmed = | ||
+ | | Muud seadmed = | ||
+ | | Laevapere = laevajuht, mehaanik, hüdrograaf | ||
+ | | Ohvitsere = | ||
+ | | Sõdureid = | ||
+ | | Relvastus = | ||
+ | | Soomus = | ||
+ | | Sukeldumissügavus = | ||
+ | | Lennuvahendid = | ||
+ | | Moto = | ||
+ | | Päästevahendid = | ||
+ | | Päästepaadid = | ||
+ | | Päästeparved = LR 86/10p | ||
+ | | Valvepaat = | ||
+ | | Kiirvalvepaat = | ||
+ | | Liugteed = | ||
+ | | Liugtorud = | ||
+ | | Taavetid = | ||
+ | }} | ||
+ | |||
'''EVA-320''' on alumiiniumist 2-kereline 1-tekiline 2 hüdrokäituriga | '''EVA-320''' on alumiiniumist 2-kereline 1-tekiline 2 hüdrokäituriga | ||
[[hüdrograafia]]laev. | [[hüdrograafia]]laev. | ||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
==Laevajuhtimise-, side- ja avariivahendid== | ==Laevajuhtimise-, side- ja avariivahendid== | ||
Redaktsioon: 25. veebruar 2013, kell 00:20
EVA-320 on alumiiniumist 2-kereline 1-tekiline 2 hüdrokäituriga hüdrograafialaev.
Sisukord
Laevajuhtimise-, side- ja avariivahendid
- magnetkompass Suunto D135
- güro Anschütz Standard 20
- dGPS seade Northstar 941XD
- ECDIS d'Kart Navigator
- radar Furuno 1510Mk-2
- kajalood Furuno FCV 611
- autopiloot Furuno FAP 330
- GMDSS, Sailor COMPACT RM 2042, VHF raadiotelefon Sailor COMPACT RM 2048
- NAVTEX NCR 300A
- EPIRB Tron 40S, SART Tron
- kantavad VHF raadiojaamad Sailor 3110.
Mõõdistamisseadmed
- 400 KHz piesokomposiitanduritega (Material Systems Inc. USA) AHERO 56-kanaliline lehviksonar kahes industriaalarvutis, mõõdistatava riba laius 2 veesügavust + laeva laius (6m).
- Mõõdistamissagedus madalas (kuni 10 m vees) 32Hz, sügavamal 16Hz ja 8Hz, samaaegselt saab registreerida ühes kanalis kuni 4 kaja, mistõttu merepõhja tegeliku detekteerimise tõenäosus on ka halbades oludes kõrge.
- Güroga kombineeritud kaldeandur IXSEA Octans Superface G3.
- Topcon Net G3 GPS seade RTK režiimis (korrektuurid saadakse reaalajas koostöös HADES'ega arendatud GNSS võrgu abil).
- Helilevikukiiruse määramiseks vees kasutatakse Valeport Midas ja Monitor tüüpi profileerijad.
- Mõõdistustarkvara RAN ja sellega ühilduv andmepuhastus tarkvara AEGIR (valmistatud R-süsteemid OÜ poolt).
Elu- ja töölugu
- 1997 ehitatud Soome, Uusikaupungi, Uusikaupungin Työvene OY
- 1997 01. sept. Veeteede Ameti peadirektori käskkirjaga nr. 43A 20. augustist nimetati kapteniks Kalle Kuus
- 1997 04. sept. K. Kuus vabastati Veeteede Ameti peadirektori kk. nr. 48A alusel kapteni ametikohalt
- 1997 03. nov. akti alusel vastu võetud, omanik Eesti Veeteede Amet, maksumus 10 226 161 EEK
- 1998 16. märts Veeteede Ameti peadirektori kk. nr. 14 A nimetati kapteniks Peedu Sammalsoo
- 1998 05. juuni registreeritud nr. 98RF03, hüdrograafialaev EVA-320, MMSI 276197000, kutsung ES2338
- 1998 03. aug. omanik Eesti Vabariik, riigivara reg. nr. 31000072, valdaja Transpordi- ja Sideministeerium, volitatud kasutaja Veeteede Amet, Tallinn, Valge 4
- 1999 paigaldati mõõdistusseadmed: OÜ AHERO 11-kanaliline ridasonar (3 kanalit korpuste vahel 2 kanalit kummaski korpuses ning 2 kanalit kahel pool laeva eraldi ülestõstetavais rakistes) ja OÜ R-SÜSTEEMID kogumistarkvaratarkvara RAN, kasutati laeva juhtimissüsteemi Anschütz Standard 20 gürot, asukohta määrati RTK režiimis töötava 12-kanalilise Ashtech Z-Surveyor tüüpi GPS seadmega, asukohamääramise korrektuur saadi rannikujaamadest Sattel raadiomodemite abil, heli levikukiirust vees mõõdeti Seabird-tüüpi profileerijaga. Lisaseadmeist oli kasutusel C-Max-800 külgvaatesonar. Korraga mõõdistatava riba laius oli 9-10,5 m, mõõdistamissügavus kuni 50 m, mõõdistamiskiirus kuni 9 sõlme. Mõõdistusandmete redutseerimiseks reaalajas Balti kõrgussüsteemi null-nivoole kasutasime Väinamere piirkonnas omavalmistatud Geoid-ellipsoidi mudelit.
- 1999 22. juuli esmane seadmete testimine Väinameres loodud polügonil näitas, et mõõdistuskompleksi täpsus on parem Rahvusvahelise Hüdrograafiaorganisatsiooni standardis S-44 nõutust
- 1999 aug.- sept. mõõdistati S-44 standardi ERI klassi kohaselt Emmaste laevatee ja Sõru sadam
- 1999 okt. mõõdistati Kuivastu ja teisi Väinamere laevateid
- 1999 nov. mõõdistati Veeteede Ameti Hundipea sadam
- 2000 24.- 25. mai toimus esimest ja viimast korda hüdrograafiaosakonna ajaloos jäiktraalimine Rukki ja Heltermaa kanalis Työvene OY valmistatud jäiktraaliga. Taustaseadmeina kasutasime laeva keredesse ja nende vahele monteeritud AHERO ridasonari 7-kanalilist versiooni, Ashtech RTK GPS-seadet, Seabirdi helilevikukiiruse profileerijat ja Anschütz Standard-20 gürokompassi. Selle töö põhijäreldus: korrektse ja täpse lausmõõdistamise puhul ei ole jäiktraalimine kohmakuse, töömahukuse ja ebakindluse tõttu vajalik.
- 2000 27. nov. ümber registreeritud, registri nr. 5R00K20
- 2000 sept. mõõdistati Kihnu sadam
- 2000 nov. mõõdistati Miinisadam
- 2001 jäävabal talvel mõõdistasime Tallinna lahte
- 2001 mõõdistati projektipõhiselt Rohuküla-Heltermaa laevatee, Sõru-Triigi laevatee ja Väinamere laevateid
- 2001 suvel viibisid laeval tutvumispraktikal Eesti Mereakadeemia hüdrograafia eriala üliõpilased
- 2002 mõõdistati projektipõhiselt Tallinna lahes, Pärnu lahes; kokku 366,7 km² S-44 ERI klassi nõudeile valdavalt mõõdistatud alasid
- 2002 asendati ridasonar kombineeritud sonariga, 7 kanalit laevas (3 korpuste vahel ja 2+2 korpustes) ridasonarina 25+25 lehvikuna kahes "torpeedos", mõõdistatava ala laius suurenes 2 veesügavust + laeva laius (ca 6m), mõõdistuskompleksi lisandus MRU-tüüpi kaldeandur
- 2003 Tallinna, Paldiski, Muuga sadamate sissesõiduteede ja Roomassaare sissesõiduteede mõõdistamine, alustasime HELKOM'i laevateede mõõdistamist Soome lahes
- 2004 mõõdistati Narva jõe alamjooks Narvast mereni, tööd Tallinna lahes, Väinameres ja Suures-Katlas
- 2005 mõõdistustööd Väinameres ja Tallinna lahes, asendasime MRU-tüüpi kaldeanduri güroga kombineeritud fiiberoptilise IXSEA OCTANS seadmega
- 2005 10. aug. avastas Tallinna lahes allakukkunud kopteri vraki 2 tundi pärast avarii toimumist ning edastas vajalikud andmed päästjaile.
- 2006 mõõdistati Väinameres, Kihnu ümbruses ja Pärnu lahe laevateid
- 2006 23. juunil osales Saaremaa rannavetes toimunud mereväeparaadil.
- 2007 mõõdistati Väinameres, Kihnu ümbruses ja Soome lahes
- 2007 mõõdistati Tallinna ja Kolga lahes, Väinameres ja Kihnu ümbruses
- 2008 asendati seni kasutatud Simbia andurid MSI piesokeraamiliste anduritega, mõõdistustööd Soome lahes ja Väinamere laevateedel
- 2009 kasutusele võeti nii NAVSTAR kui GLONASS satellite kasutav Topcon Net G3 GPS seade, mõõdistati Narva lahes, Tiskre-Suurupi piirkonnas, Kolga ja Hara lahes
- 2010 mõõdistati Narva lahes, Kolga lahes ja Väinameres
- 2011 mõõdistati Tallinna lahes, Paldiski piirkonnas ja Kolga lahes
- 2012 mõõdistati Soome lahe E-osas ja Väinameres, laevale paigaldati võimekam (kuni 100m) lehviksonar, loobuti korpusevahelistest eraldi andureist.
Pilte
Allikad
- [1] Eesti Laevaregistrid 2001, Tallinn 2001;
- [2] Eesti Laevaregister. Riigihaldusülesandeid täitvad laevad seisuga 08.02.2013;
- [3] Veeteede Ameti Hüdrograafiaosakonna aruanded 1995 – 2012 (VA arhiivis).
Autor: Jaan Lutt