Erinevus lehekülje "Lipukapten" redaktsioonide vahel
| 5. rida: | 5. rida: | ||
{{mereleksikon}} | {{mereleksikon}} | ||
| − | Tänapäeval kasutatakse lipukaptenit juhtumeil, kui kaptenil peab olema lipuriigi kodakondsus, kuid tegelikult juhib [[laev]]a või tegelik otsustusõigus on laevas [[reeder]]i usaldatud, kuid lipuriigi kodakondsuseta laevajuhil. | + | Tänapäeval kasutatakse lipukaptenit juhtumeil, kui kaptenil peab olema lipuriigi kodakondsus, kuid tegelikult juhib [[laev]]a või tegelik otsustusõigus on laevas [[reeder]]i usaldatud, kuid lipuriigi kodakondsuseta laevajuhil. Eestis on seda kasutatud 1990ndail aastail ning 21. sajandi esimesel kümnendil. |
[[Kategooria:Ametid]] | [[Kategooria:Ametid]] | ||
Redaktsioon: 17. mai 2014, kell 23:54
Lipukapten on tunnistusega laevajuht, kes vormiliselt asendas purjelaevas ilma kutsetunnistuseta tegelikku laevajuhti, kes tavaliselt oli ka laevaomanik. Eelkõige klaaris lipukapten sadamas laevapabereid, sest seal nõuti ka laevajuhi kutsetunnistust. Eestis kasutasid lipukaptenit 19. sajandi lõpupoole Pärnumaa randade esimeste kaugsõidupurjekate omanikud.
Autor: Enn Oja
|
See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal. |
Tänapäeval kasutatakse lipukaptenit juhtumeil, kui kaptenil peab olema lipuriigi kodakondsus, kuid tegelikult juhib laeva või tegelik otsustusõigus on laevas reederi usaldatud, kuid lipuriigi kodakondsuseta laevajuhil. Eestis on seda kasutatud 1990ndail aastail ning 21. sajandi esimesel kümnendil.
